Kirjas ütles Reinsalu, et justiitsministeerium toetab eelnõus toodud põhimõtteid, kuid neist ei piisa.

"Oleme seisukohal, et ravimituru korralduses tuleks läbi viia põhjalikum reform ning mitte ainult piirduda eelnõus toodud ettepanekutega," lausus ta.

Reinsalu märkis, et kui ravimite kvaliteedikontrolli osas ei saa mööndusi teha, sest riik peab tagama ravimiohutuse, siis praegu kehtiva ravimiseadusega sätestatud majandustegevuse piirangud nagu apteegi ja hulgimüüja vertikaalse integratsiooni keeld, omandipiirang või keeld müüa käsimüügiravimeid väljaspool apteeki ei ole põhjendatud ega teeni tarbijate huve.

Tema sõnul oleks vertikaalse integratsiooni keeld põhjendatud juhul, kui hulgimüüja puhul oleks tegemist loomuliku monopoliga ning konkureerivat hulgimüüjat asutada ei oleks võimalik. Apteegiteenus ei ole aga monopoolne, vaid konkureeriva apteegi asutamine on majanduslikult võimalik.

"Tarbijale annab parima tulemuse vaba konkurents, kus nii hulgimüüjate kui ka apteekidele ei ole sätestatud majandustegevuse piiranguid. Proviisorapteekide üheks eesmärgiks võib olla tarbijale parema teenuse ning ravimiohutuse tagamine. Samas ei ole selle eesmärgi täitmine omandivormi piirangu kaudu põhjendatud," seisab Reinsalu allkirjaga dokumendis.

Justiitsministeeriumi hinnangul on ravimiohutuse tagamiseks täiesti piisav ravimseaduse paragrahvi 42 lõikes 5 sätestatud nõue, et apteegiteenust võivad apteegis ja apteegi struktuuriüksuses osutada ainult terviseametis registreeritud proviisor ja farmatseut.

"Analoogne, ilma omandipiiranguteta regulatsioon on sätestatud ka enamuses majandusharudes. Võib tuua väga mitmeid näiteid kus tegemist on väga kõrget kvalifikatsiooni ja oskusi nõudvate tegevusaladega," tõdeb Reinsalu, tuues näiteks lennundusohutuse, kus kehtivad väga karmid reeglid, kuid seaduses ei ole sätestatud omandipiirangut, et lennuettevõttes tohiks olla vaid lendurite enamusosalus.

"Kokkuvõttes ei saa ravimisektoris omandipiirangut pidada adekvaatseks meetmeks tarbijatele parima teenuse osutamisel. Omandipiirangu säilimisel ei ole võimalik tagada tugevate apteekide olemasolu, mis suudaksid olla võrdväärsed partnerid finantsiliselt olulisemalt tugevamatele hulgimüüjatele. Vastupidiselt võib tekkida olukord, kus üksikutel nõrkadel apteekidel puudub läbirääkimisvõimekus hulgimüüjatega olukorras, kus viimastel omandipiirang puudub," teatas Reinsalu.

Seega toetab justiitsministeerium eelnõud, millega kaotatakse apteegi ja ravimite hulgimüüja vertikaalse integratsiooni keeld, sest see ei täida oma eesmärki. Samuti toetab ministeerium proviisorapteegi nõude ja omandipiirangu tühistamist, sest need ei täida eesmärki tagada tarbijale parem teenindus ja ravimiohutus.

Reinsalu lisas, et praegune seadus võimaldab panna ravimiametil suurematele apteegikettidele kohustust pakkuda teenust maapiirkondades, see ei pruugi aga olla kõige parem meede. Ta soovitas kaaluda varianti, kus apteek rajataks omavalitsusse oksjoni teel ning õiguse apteek avada võidaks oksjonil parima pakkumise teinud ehk väikseimat ettevõtlustoetust sooviv ettevõte.

"Vajaliku toetuse finantseerimine toimuks haigekassa eelarvest. Nimetatud viis tagaks majanduslikult parima viisi, kus juba tegutsevatele apteekidele ei panda lisakoormust," leidis minister.

Lisaks peaks ministeeriumi hinnangul liberaliseerima käsimüügiravimite müügi ja lubama neid müüa ka poodides. Nii paraneks nende kättesaadavus eelkõige maapiirkondades, kuid ühtlasi tugevneks ka konkurents apteekide ja poodide vahel, mis teeniks eelkõige tarbijate huve.

Reformierakonna fraktsioon algatas 7. juunil ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega kaotataks apteekide omandipiirang ehk nõue, et vähemalt 50 protsenti apteeki pidavast juriidilisest isikust kuulub proviisorile, kes töötab ka apteegijuhatajana, ning üldapteegi ja ravimite hulgimüüja vertikaalse integratsiooni keeld ehk taastataks ravimihulgimüüjate õigus pidada apteeke.

Konkurentsiamet toetab eelnõus välja pakutud muudatusi.