Isamaa poliitik Sven Sester tuli välja ettepanekuga muuta kooliharidus täielikult eestikeelseks. Ühtlasi on see Isamaa esimene suur valimislubadus eelseisvateks riigikogu valimisteks.

Irene Käosaar ütles neljapäevases Vikerraadio saates "Uudis +", et kui minna sajaprotsendiliselt üle eestikeelsele kooliharidusele, tuleks hinnanguliselt välja vahetada ligi paar tuhat õpetajat. Käosaar leiab, et sellist muutust ei ole võimalik teha lühiajaliselt ning et eesmärgini jõudmiseks peab vahetuma paar põlvkonda.

"Kui me praegu ei alusta, siis me ei ole ka aastakümnete pärast seal," ütles Käosaar ning arvas, et muutustega saab alustada Kehra, Loksa ja teiste kakskeelsete koolide näiteid uurides.

Isamaa erakonna esimees Helir-Valdor Seeder selgitas ERR-ile, et Isamaa ei toeta segakoolide rajamist, vaid soovib, et vene koolides oleks tugevam ja parem eestikeelne õpetamine. Seeder mainis, et erinevates Eesti piirkondades tuleb otsida erinevaid lahendusi.

"Lühidalt väljendatuna, ainuüksi protsessi toetamisest jääb väheks, tuleb seada selgemad eesmärgid, tähtajad, tuleb leida vahendid ja ressursid," rääkis Seeder.

Isamaa esimehe sõnul esitab erakond oma programmi ühtsele haridussüsteemile üleminekuks selle aasta detsembris. Programmi saavad kirja tähtajad, prognoositav muutus õpetajate arvus ning muutuste rahaline maksumus.

Seeder tõi välja ka Läti näite, kus soovitakse ühtsele haridussüsteemile üle minna aastaks 2021. Ta arvas, et selline lähenemine pole päris õige, sest üleminekuaeg on Läti olukorda arvestades liiga lühike. Seeder lisas, et murekohaks pole ainult eesti keel koolihariduses, vaid ka kõrghariduses, teaduses ning riigivalitsemises ja avalikus teeninduses.

Reformierakondlane Jürgen Ligi ütles ERR-ile, et konkreetseid mudelid, kuidas ühtset haridussüsteemi kehtestada, saab välja pakkuda ainult haridusministeerium, mitte parlament ega erakonnad. 

"Üldist ega formaalset üleminekuaega ei ole vaja, on vaja plaani, mis piirkonniti varieerub, aga mitte ülearu," kommenteeris Ligi ning ütles, et venitamiseks aega ei ole.

Ligi ütles, et vaja ei ole ainult eesti keelt, vaid ka ühist sotsiaalset võrgustikku ja Eesti meelt. Lisaks tuleb Ligi meelest eestikeelse haridussüsteemi otsusele allutada nii koolivõrguotsused, õpetajakoolituse stiimulid, personalipoliitika, koolijuhtide välishindamise süsteem koos riigi sekkumisvõimalusega, mis oleks ettekirjutuste vormis juhtide valikul.

"Aga asja mõte ei ole eesti keele õppe tõhustamine, vaid eestikeelne ja koosõpe," selgitas Ligi ühtse haridussüsteemi idee tagamaid.

Reformierakonnal on 2020. aastaks olemas e-õppe alternatiiv, mis Ligi sõnul leevendab õpetajate puudust ja muukeelsete õpetajate vajakajäämisi.