Samost ja Sildam: eestikeelset haridust ei saa kehtestada loosunglikult
Eestikeelsele haridusele üleminekul peab arvestama regionaalseid eripärasid ega saa üksnes loosungeid välja käies tegutseda, tõdesid ajakirjanikud Anvar Samost ja Toomas Sildam pühapäeval Vikeraadio saates "Samost ja Sildam".
Samost rääkis, et Eestis koolihariduse täielikult eestikeelseks muutmises pole midagi uut, sellest on lisaks Isamaale rääkinud nii õiguskantsler, president ja Reformierakond.
"Ka haridusminister Mailis Repsi arvamustes kumab läbi, et lõpuks jäävad vaid eestikeelsed põhikoolid ja gümnaasiumid," lisas Samost. Ida-Virumaalt pärit ja seal koolis käinud Samost nentis, et seal sai ka nõukogude ajal eestikeelset haridust, kuid praegugi on sellega probleeme.
"Näiteks Kohtla-Järve gümnaasiumist on saanud kool, kus kohalikud eestikeelsed pered on viinud oma lapsi õppima Jõhvi," sõnas ta. "Ja küsimus on lõpuks selles, et kas me peame tunnistama, et meil on seal geto, kus elavad inimesed, kes ei pea vajalikuks eesti keelt selgeks õppida. Haridusreformiga ei tohiks tekkida olukordi, kus Ida-Virumaa saab hoobi, mis vähendab piirkonna seotust Eestiga ja, et keegi ei taha sinna elama minna. Erakonnad peaksid vaatama piirkondi, kus deklaratiivselt ei saa neid küsimusi lahendada."
Toomas Sildam viitas sotsiaaldemokraat Toomas Jürgensteini arvamusele, kes kirjeldas kujundlikult, kuidas Dmitri istub koolipingis Jaagu kõrvale. Samuti meenutas ta, et Jevgeni Ossinovski ja Marina Kaljurand on õppinud eestikeelses koolis.
"Kindlasti peame lahutama Ida-Virumaa ja ülejäänud Eesti ning peame aru saama, kas ikka tekib ühtne kool," rõhutas Sildam. Samuti on Sildami sõnul märkimist väärt, et erakonnad ei leia poliitikuid, kes sooviksid Ida-Virumaal riigikogusse kandideerida ning piirkonna heaks tehakse vaid loosunglikke avaldusi.
Saadet "Samost ja Sildam" saab kuulata siit.
Toimetaja: Indrek Kuus