Viimsis lasti vette ajalooline purjepaat ({{commentsTotal}})

Viimsi Rannarahva Muuseumis ristiti ja lasti vette muuseumis ehitatud ajalooline purjepaat. Tegemist on ainulaadse viislaid-tüüpi kaluripaadi täpse koopiaga, mida kasutati eelmise sajandi 20-ndatel aastatel Eesti põhjarannikul.

Purjepaadi Suureks Leenuks ristinud, 9-aastane Emilia on mitmendat põlve Pringi küla elanik. Samas Viimsi külas elas kunagi ka kaluripaadile nime andnud konkreetne naine Leenu. Räägitakse, et kui Leenul mees ära suri, läks ta turule ja tõi sealt omale lihtsalt uue mehe, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Laeva ristsed ja veeskamistseremoonia peetigi Leenu kunagise kodu, Kingu talu kõrval rannas. Vana kaluripaadi täpne koopia ehitati laevameister Anti Kreemi käe all . Kõige keerukam töö oli ahter, mille lauad on kokku painutatud.

"Ega puidu lauda nii suure painde alla väikse maa peal ei ole lihtne painutada, selleks peab väga hea materjal olema ja no tänapäeval ei ole enam õiget paadi plankugi kuskilt saada," rääkis Kreem.

Selle laeva erinevus teistest paikneb aga hoopis vööris, mis on ainulaadne. Laeva emapuu on kuusk, plangutus on männist ja kaared lehisest

"Kogu see paadi kiil on tegelikult kuuse tüvi ja ta tuleb siit kuusejuurikas jookseb üles ja praegu siin on näha jätkukoht. Natuke pikendatud on seda," lisas Kreem.

Ainus säilinud viislaid-tüüpi paat asub Rootsi-Kallavere muuseumis. Selle järgi tehti ka Suure Leenu joonised.

"Viislaid-tüüpi kaluripaat oli selline paat, mida kasutati siis üleeelmise sajandi lõpus ja eelmise sajandi alguses väga kitsal alal, see on siis umbes Tallinnast Viinistuni. Algselt olid need tehtud hästi laiadest laudadest ja see tuli sellest, et oli viiest pardalauast, hiljem, kui hakati tegema tihedama laudisega, siis ikkagi see nimi jäi," selgitas Rannarahva Muuseumi direktor,
laevaehitaja Janek Šafranovski.

Suurt Leenut ehitas kolm meest ja töö algas eelmisel suvel.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: