Jahimehed ise ütlevad, et traditsiooniks saanud kokkusaamistel on hea võimalus kogemusi vahetada ning end erialaoskustes proovile panna, vahendas "Aktuaalne kaamera". Eesti Jahimeeste Selts teatas hiljem ka seda, seekord oli üritusel ka rekordarv osalejaid.

Jahipidamine ei ole tänapäeval pelgalt hobi, vaid ühiskondlik tellimus. Jahimees peab metsas toimuval silma peal hoidma ja vajadusel sekkuma. Jahimeeste liidu tänavune motogi - "Jahindus on looduskaitse!" - väljendab jahipidamise olulist eesmärki.

"Eesmärk on ikka see, et need kahjud, mis ulukid tekitavad majandusele, need ohud, mis võivad ulukite suure arvu tõttu tekkida meie maanteedel, et need saaksid vähendatud ja teisest küljest, jahimehed jälgivad, et ulukite populatsioonid oleksid heas seisus. Ja kui kuskil on mingisuguseid probleeme, siis oleme me ka praktilised kaitsjad ja tõmbame tagasi," selgitas Eesti Jahimeeste Liidu tegevjuht Tõnis Korts.

Pärlseljal oli koos 6000 jahimeest ja -naist.

Pärnumaa Jahimeeste liidus on pea 900 liiget, kuid harrastajaid on kindlasti rohkem.

"Täna on meil muresid siin erinevate ulukiliikidega, näiteks täna on meil metssea arvukus väga madal. Metskitse arvukus on tõusnud, sellega me peame kindlasti maa- ja metsaomanikele appi tulema. Et probleeme ja tegevust täna jahimeestel ikkagi on," nentis Pärnumaa Jahimeeste Liidu tegevjuht Eero Nõmm.

Jahimeeste sõnade kohaselt on küttimise kõrval veel palju põhjusi, miks ikka ja jälle metsa minnakse.

"Looduses ei ole kuhugi kiiret. Looduse rütmid, need kuidagi korrastavad ja aitavad mõtteid selgemaks teha ja kuidagi looduses on hea olla. Jahil olla kas siis üksi või kaaslastega, see on selline kvaliteetaeg, mida ikka ja jälle taga igatsed," tunnistas Tõnis Korts.