Uute tegevuslubade andmine võimaldab riigil raadioturgu ümber kujundada ({{commentsTotal}})

R2 25 sünnipäevatort (raadio DJ-pult)
R2 25 sünnipäevatort (raadio DJ-pult) Autor/allikas: Riina Litov/ ERR

Järgmise aasta lõpuks antakse kõigile raadiojaamadele uued tegevusload. Loakonkursside tingimused võimaldavad riigil senist raadiomaastikku ümber kujundada.

Eesti inimesed kuulavad päeva jooksul raadiot ligi tund aega vähem kui ˇ15 aastat tagasi. Ometi soovib läinud sügisel eetrisse tulnud Äripäeva raadio Tallinnast ja Harjumaalt kaugemale levida.

"Eks eelmisel aastal ja ka selle aasta alguses esimene kvartal on teinud raadioreklaam oma mahult rekordeid. Seda nii Eestis kui ka näiteks Soomes ja Inglismaal. Nii et raadioreklaami turul läheb tegelikult väga hästi," rääkis raadiojaama juht Priit Jõgi.

Ja seepärast on neid, kes raadiot teha tahaks, hulga rohkem, kui neid, kes päriselt eetrisse jõuavad. Nimelt on vajalik sagedusala piiratud ja selleks, et uus üleriigiline kanal saaks levida, peab keegi teine raadioteenuse osutamise tegevusloast ilma jääma.

Järgmiseks viieks aga võib-olla ka kümneks aastaks mõeldud tegevuslubade pärast hakkavad kõik jaamad võistlema hiljemalt tuleva aasta sügisel. Ja loakonkursside tingimustest sõltub osati ka tuleviku raadiomaastik.

Nii näiteks usub suuremat osa erajaamu koondava Ringhäälingute Liidu juht Toomas Vara, et kohalikele raadiotele lube andes tuleb olla ettevaatlik ja kui kuskil sagedusala vabaneb, võiks seda esmalt pakkuda juba tegutsevatele suurtele jaamadele.

"Kui siin mõned aastad tagasi kultuuriministeeriumil esimene prioriteet tundus olevat, et motiveerida ja anda võimalusi kohalikele raadiotele, siis ma küll julgen väita, et see eksperiment ebaõnnestus ehk nii palju arvutijaamu me pole enne oma eetrisse saanud. Praktika on tegelikult selline, et väiksed raadiod, kes üksinda kuskil tegutsevad, need on ikka selgelt hädas. Väikestel raadiotel puudub ligipääs suurele reklaamirahale, rääkimata siis sellistest kogukonnaraadiotest, mida tehakse õhinapõhiselt ja mille toimimismudelid on hoopis teised," kirjeldas Vara.

Kagu-Eestis leviva Ruut FMi toimetaja Karl Kirt tõdes, et raske tõepoolest on, aga ometi peab jaam vastu, sest kohalikud reklaamiandjad otsivad ka kohalikku turgu. Samas ei teeks paha ka eraldi toetus.

"Võikski olla selline konkreetne meede, mis aitaks kohalikel raadiotel jätkuvalt oma programmi edastada ja hoida oma kogukonda, teavitada kogukonna uudiseid. Ma näen seda eriti Kagu-Eestis, kus erinevad teenused kaovad järk-järgult ära. Ja ma arvan, et kohaliku raadio kadumine oleks järjekordne hoop Kagu-Eesti piirkonnale."

Niisama terav küsimus, kui raadiojaamade vastupidavuse hindamine, on programmide sisu, ehk tegevuslubade konkursi kõrvaltingimused. Senised konkursid on seadnud eelduse, et vähemalt veerand raadiojaamades mängitavast muusikast pärineks eesti autoritelt.

Eesti Autorite Ühingu hinnangul võiks kohaliku muusika osa suurendada, eraraadiote meelest aga vähendada. Nii näiteks tahaks OÜ Taevaraadio mängida ühes oma jaamas, Retro FM-is kõigest viisteist protsenti kohalikku muusikat ning venekeelsetelt raadiojaamadelt võiks niisuguse nõude üldse ära kaotada. Sama meelt on ka Toomas Vara.

"Igal raadiol on formaat. Raadiot ei saa teha nii, et mängin sellist muusikat, mis saatejuhil pähe tuleb. Ja see, kas või kui palju seal peaks olema eesti muusikat, see on turuprotektsionism, mille tulemusena halenaljakalt ju viimasel lubadekonkursil kirjutati kõigile venekeelsetele raadiotele ka see kohustus sisse."

Senisest leebemaid reegleid ootavad eraraadiod ka programmi ülesehitusele. Täna peab isegi muusikakanalites nagu Power Hit Radio, või My Hits vähemalt 20 protsenti eetriajast keegi rääkima.

Raadiojaamad aga tahaks, et igale loakonkursile läheneks riik erinevalt. Nii näiteks leiab OÜ Taevaraadio et noortele suunatud raadiojaamade puhul peaks sõnalise osa nõude langetama kümnele protsendile.

Toimetaja: Indrek Kuus



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: