Saksa kohus mõistis neonatsile kümne mõrva eest eluaegse vangistuse ({{commentsTotal}})

Beate Zschäpe.
Beate Zschäpe. Autor/allikas: Michaela Rehle/Reuters/Scanpix

Saksamaa kohus mõistis neonatside võrgustikku kuuluva Beate Zschäpe süüdi kümnes rassistlikus mõrvas ning määras talle eluaegse vanglakaristuse.

Zschäpe oli kohtus peamine kaebealune seoses kaheksa türklase, ühe Kreeka kodaniku ja ühe politseiniku tapmisega aastatel 2000 kuni 2007, vahendas BBC.

Seos nende kümne mõrva vahel avastati juhuslikult 2011. aastal, kui nurjunud rööv viis neonatside võrgustiku paljastamiseni.

Zschäpe jagas Zwickau linnas korterit kahe mehega - Uwe Mundlose ja Uwe Böhnhardtiga -, kes surid väidetavas enesetapus. Meeste surnukehad leiti röövis kasutatud põlenud haagissuvilast.

Zschäpe, Mundlos ja Böhnhardt olid moodustanud rühmituse nimega Põrandaalused Natsionaalsotsialistid (NSU). Nende kodus toimunud plahvatus, millega väidetavalt sooviti tõendeid hävitada, viis selleni, et Zschäpe andis end politseile üles.

Koos Zschäpega oli kohtu all veel neli inimest. Ralf Wohllebenile määrati kümne aasta pikkune vangistus selle eest, et ta soetas üheksas mõrvas kasutatud summutiga Česka püstoli.

Carsten S-ile määrati kolm aastat alaealiste kinnipidamisasutuses. Arvatakse, et tema oli Zwickau võrgustiku peamine kontaktisik. Ta mõisteti süüdi Česka püstoli edasiandmises rühmitusele.

André E-le määrati terroristliku rühmituse aitamise eest kahe aasta ja kuue kuu pikkune vangistus. Ta oli sageli Zwickau rühmitust külastanud, mõnikord ka koos oma lastega.

Holger G sai kolmeaastase vangistuse selle eest, et ta andis enda sünnitunnistuse ja muud isikutuvastusdokumendid Uwe Mundlosele, et kaitsta viimast politsei eest.

Kaitsja ütles juba enne kohtuistungit, et Zschäpe kaebab eluaegse karistuse otsuse edasi.

Kohtuprotsessi käigus eitas Zschäpe mõrvades osalemist, kuid ütles, et tunneb end süüdi, kuna ei teinud piisavalt mõrvade takistamiseks.

NSU kohtuprotsess hõlmab kümmet mõrva, kaht pommirünnakut Kölnis ja 15 pangaröövi.

NSU seitsme aasta pikkune tegutsemine tõi välja neonatside jälgimise puudujäägid Saksamaal ning viis avaliku uurimiseni, et selgitada välja, kuidas politsei ei suutnud mõrvaplaane avastada.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: