Pagulassõbraliku Saksa poliitiku mõrva asus uurima föderaalprokuratuur ({{commentsTotal}})

Hesseni poliitiku Walter Lübcke matused 13. juunil Kasselis.
Hesseni poliitiku Walter Lübcke matused 13. juunil Kasselis. Autor/allikas: Imago/Scanpix

Saksamaa föderaalne prokuratuur asub uurima juuni alguses aset leidnud Hesseni liidumaa poliitiku Walter Lübcke mõrva. Samuti kinnitas föderaalprokuratuur varem meedias esitatud väiteid, et kuriteol võib olla paremäärmuslik motiiv.

Walter Lübcke oli Hesseni liidumaal tuntud poliitik ja Kasseli ringkonna (Regierungsbezirk) juht. Ta kuulus liidukantsler Angela Merkeli paremtsentristliku erakonna Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU) ridadesse, vahendasid Politico ja Deutsche Welle.

2. juunil leiti ta oma kodumaja terrassilt surnuna. Politsei andmetel oli poliitikut lähedalt pähe tulistatud.

Laupäeval pidasid võimud DNA-testile tuginedes kahtlustatavana kinni 45-aastase Stephan E., kelle puhul leidis meedia seoseid paremäärmuslike ringkondadega.

Kui varem olid juhtumit uurinud liidumaa politsei ja prokuratuur, siis esmaspäeval võttis juurdluse üle föderaalprokuratuur, mille haldusalas on terrorismi ja äärmuslust puudutavad juhtumid.

Föderaalprokuratuuri teate kohaselt on juhtumi puhul adekvaatne põhjus kahtlustada paremäärmuslikku tausta, arvestades kahtlustatava "varasemat elu ja tema poolt avalikult esitatud poliitilisi seisukohti".

Meedia andmetel on Stephan E. olnud seotud paremäärmusliku väikeparteiga Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei (NPD). Väljaande Die Zeit andmetel mõistis kohus Stephan E. 1993. aastal süüdi süütepommi viskamises pagulaste majutuskeskusesse.

Süddeutsche Zeitung, NDR ja WDR edastasid, et Stephan E. kodu läbiotsimisel leidsid võimuesindajad tulirelvi, kuid mõrvarelva siiski mitte. Kahtlustatava mobiiltelefonist aga avastati ässitatavaid postitusi sotsiaalmeedias.

Lübcke, kelle matustest võttis eelmise nädala neljapäeval osa 1300 inimest, oli häälekas pagulaste aitamise toetaja.

2015. aastal ehk rändekriisi kõrghetkel avaldas ta näiteks arvamust, et hätta sattunud inimeste aitamine on fundamentaalne kristlik väärtus ning lisas, et igaüks, kes neid väärtusi ei jaga, võib sellest riigist iga hetk lahkuda. Lübcke oli oma väljaütlemiste tõttu saanud ka tapmisähvardusi.

Kui kohtus saab kinnitust, et mõrv oli poliitiliselt motiveeritud, oleks tegu esimese korraga pärast 1970. aastaid, kui ametisolev Saksa poliitik sellise mõrva ohvriks langeb.

Lübcke mõrva on meedias võrreldud ka neonatsliku rühmituse Põrandaalused Natsionaalsotsialistid (NSU) juhtumiga. Aastatel 2000-2007 tapsid NSU liikmed kokku 10 inimest - kaheksa türklast, ühe kreeklase ja ühe sakslannast politseiniku. Kaks peamist kahtlustatavat surid juba enne kohtuprotsessi, võrgustiku kolmanda peamise liikme Beate Zschäpe mõistis kohus 2018. aastal eluks ajaks vangi.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: