Samas ei saa Kaju hinnangul Trumpi säutse ka alahinnata, sest need on võimelised pika aja jooksul hoiakuid kujundama.

Esmaspäeval toimunud kohtumist Venemaa presidendi Vladimir Putiniga kommenteerides ütles ta, et kohtumisel olid päevakorras eelkõige ühised murekohad, mis seostuvad ka Trumpi sisepoliitiliste probleemidega, Süüria, Iraan, Ukraina.

Balti riikide teemast pressikonverentsil ei räägitud. "Ma arvan, et see on igati hea märk, et see teema ei tõusetunud. Midagi head sellest ei oleks saanud tulla," sõnas Kaju.

Kaju rääkis siiski, et midagi Jalta konverentsi taolist Helsingis tõenäoliselt ei toimunud.

"Ma arvan, et Trump pidas seda pressikonverentsi nii nagu ta oli plaaninud pidada, ehk saata läbi selle sõnumeid oma valijaskonnale," lausus Kaju.

Paraku ei suutnud Trumpi Kaju sõnul ette näha seda, millisele seisukohale asuvad USA erinevad meediakanalid, nende seas ka konservatiivsed väljaanded, kelle toimetused võtsid harjumuspäratult terava hoiaku Trumpi suhtes.

Kaju rääkis, et vaatamata Trumpi vastuolilisele käitumisele näevad vabariiklased siiski, et Trumpiga presidendiametis on siiski võimalik oma huve edendada.

Mõned kriitikud süüdistasid pärast kohtumist lausa riigireetmises. Trumpile võib Kaju sõnul ette heita nõrkust oma vastasega kohtumisel, aga mitte riigireetmist.

Trump ja NATO

Saatejuht Mirko Ojakivi küsis Kaju käest ka Trumpi hiljutise Fox Newsile antud intervjuu kohta, kus ta arutles NATO artikkel 5 üle.

"NATO-sse kuulumine teeb liikmetele kohustuslikuks kaitsta iga liikmesriiki, keda on rünnatud. Ütleme, et näiteks Montenegro - mis eelmisel aastal liitus - satub rünnaku alla. Miks peaks minu poeg minema Montenegrosse, et seda riiki rünnaku eest kaitsta?" küsis saatejuht Tucker Carlson presidendilt.

"Ma saan aru, millest sa räägid. Ma olen küsinud sama küsimust," nentis Trump vastuseks. "Tead, Montenegro on pisike riik väga tugevate inimestega... Nad võivad agressiivseks muutuda ja, palju õnne, oledki kolmandas maailmasõjas."

Kaju sõnul ei tasu igat Trumpi tsitaati või säutsu üle analüüsida. "99 protsendil juhtudest seal taga ei ole poliitikat. See kõik on kaunis juhuslik ja iseloomustab tema laiemat hoiakut. Antud juhul on tema hoiakuks skeptitsism püsivate liitude suhtes, kus ta ei näe vahetut kasu, küll aga näeb vahetut kulu," kommenteeris Kaju.

Loomulikult võib öelda, et skeptikutel on alati õigus, kui nad veidi selles kahtlevad ja ma arvan, et see on ka eluterve, sest lepingud on tegelikult ikkagi ainult lepingud. Ma näeme iga päev, kuidas rahvusvaheline õigus ühes või teises või kolmandas olulises küsimuses ei tööta. /.../ Lepingud ja nende jõustamine sõltub ikkagi leppe osaliste tahtekindlusest, koostööst, ühisest arusaamast. NATO puhul on väärtused, vastastikune panustamine, solidaarsus, mida ka Trump on oma imelikul moel tõstatanud, väga olulised teemad," arutles Kaju.

Kaju sõnul tasub Trumpi loomupärase skeptitsismi osas ettevaatlik olla.

Kaju rääkis, et Trump ei toetu oma poliitikas oma ministeeriumitele ja niiöelda täitevvõimu aparaadile, vaid omaenda väljakujunenud hoiakutele. Ja Kaju sõnul Trumpi vanuses inimesed oma seisukohti muutma ei hakka.

Küsimusele, miks Trump ei kõnele väärtustest, vastas Kaju, et kuna Trump on olnud pikalt avaliku elu tegelane, on tema seisukohad selged ja ei ole põhjust arvata, et temale oleksid omased need väärtused, mis on olnud USA julgeolekupoliitika vundamendiks, ehk rahu, demokraatia, vabaduste ja võrdsete õiguste edendamine üle kogu maailma.

"Trumpile ei tundu see alusvundament olevat üldse oluline," lausus Kaju.

NATO vajalikkus USA jaoks

Ameerika poliitiline konsensus laiemalt on Kaju sõnul see, et NATO on vajalik selleks, et hoida sõda sealsest kontinendist eemal. "Et hoida see rindejoon seal, kus on NATO liikmesriigid. Et hoida see kasvõi Narva jõel. Et hoida see kusagil Balkanil. Et hoiuda see Venemaa, Türgi ja Iraani piiri peal. See on see põhjus peaasjalikult olnud," rääkis Kaju.

"See on ka põhjus, miks ameeriklased on selle liitlassuhte tagatiseks tarninud nii relvastust kui ka elavjõudu ja hoidnud seda eelpositsioneerituna rinderiikide territooriumil või nende vahetus läheduses. Ja see ju ei muutu, see paradigma, et selleks, et hoida konflikt kodust eemal, peame me olema seal, kus see oht on kõige suurem, et vaenlane ei saaks lähemale tulla," selgitas Kaju.