Ta lisas, et oli kokku leppinud plaanist avalikult mitte rääkida, et Trumpil oleks aega seda kaaluda, kirjutas Bloomberg.

Trump ja Putin vestlesid Helsingis kahekesi - nii, et neid saatis vaid kaks tõlki - lausa kaks tundi ning seni on väiteid või vihjeid, millest seal räägiti, laekunud eelkõige Vene poolelt. Neljapäeval kirjutas Trump Twitteris, et kohtumine Putiniga oli väga edukas ning märkis, et arutati mitmeid küsimusi, sealhulgas Ukrainat.

Välisministeeriumis peetud kõnest rääkides selgitasid anonüümseks jääda soovinud kaks allikat, et Putini plaani kohaselt korraldaksid nn separatistid enda poolt kontrollitud territooriumil rahvusvahelise egiidi all referendumi piirkonna edasise saatuse kohta.

Üks allikatest mainis, et Trump oli avaldanud soovi, et Putin sellest pressikonverentsil ei räägiks nii, et USA presidendil oleks aega seda kaaluda.

Igal juhul oleks isegi sellise plaani kaalumine teravalt vastuolus nii USA kui ka lääneliitlaste senise välispoliitikaga, arvestades seda, et lääneriigid on seni põhimõtteliselt keeldunud tunnustamast ka Krimmi annekteerimist Venemaa poolt, mida Moskva põhjendab just enda kontrolli all toimunud referendumiga. Nn Donetski ja Luganski rahvavabariik korraldasid "referendumid" juba 2014. aasta mais, kuid nii Ukraina ka kui ka lääneriigid pidasid neid protsesse ebaseaduslikeks sammudeks. Isegi Venemaa pole enda kontrolli all olevat Ida-Ukraina piirkondi iseseisvatena tunnustanud, kuigi sealsete juhtide poolt välja antud dokumente on hakanud Moskva tunnustama.

Ukraina on pakkunud piirkondadele autonoomiat ning toetab sinna rahvusvaheliste rahuvalvajate saatmist. Eeltingimuseks on aga muuhulgas see, et kogu Ukraina riigipiir läheks taas Kiievi kontrolli alla.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov keeldus kommenteerimast seda, mida Putin kohtumisel Trumpiga Ukrainast rääkis ning piirdus järgmise vastusega: "Mõnesid uusi ideid arutati. nendega tehakse tööd." Valge Maja ametnikud pole Bloombergi kommentaarisoovile veel vastanud.

Seda, et Putin tegi Helsingis Trumpile Ida-Ukraina kohta "konkreetseid ettepanekuid", teatas aga reedel Valdai klubis esinenud Venemaa suursaadik USA-s Anatoli Antonov.

Samas piirdus ta vaid ütlusega, et seda probleemi arutati ja tehti ka konkreetseid ettepanekuid, kuid midagi täpsemat Vene diplomaat ei selgitanud.

Interfaxi allikas aga selgitas, et Donbassis referendumi korraldamise initsiatiiv ei sisalda "Krimmi stsenaariumi" ning jutt saab käia, vaid autonoomiast Ukraina koosseisus.

USA meedias oli juba enne Helsingi tippkohtumist palju muret seoses sellega, et Trump soovib Putiniga ilmtingimata ka nelja silma all rääkida. Sellise sammu vastu oli väidetavalt ka suur osa Trumpi enda nõunikest ja administratsiooni liikmetest.

Ühe hoiatusena kerkis esile just see, et Venemaa võib hakata vestluse kohta desinformatsiooni levitama, seda nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Pärast kohtumist ongi Venemaa esindajad juba jõudnud teatada valmisolekust kokkuleppeid rakendama hakata, kuigi Trumpi ja Putini pressikonverentsil otsesõnu ühestki konkreetsest kokkuleppest riigipead ei teatanud. Bloombergi artikli puhul tasub samuti meeles pidada, et allikate näol on tegu Venemaa ametnikega.

Samal ajal on nii Valge Maja, välisministeerium ja kaitseministeerium olnud tippkohtumise sisu kommenteerimisel üsnagi vaoshoitud ning allikate teatel on põhjuseks just see, et USA administratsiooni ametnikud ei tea ise ka täpselt, mida nende president Venemaa kolleegiga rääkis. Politico teatel on töömoraal Valges Majas seetõttu madalseisus ning paljud ametnikud on seetõttu kiirendamas oma plaane ametist lahkuda.

USA esindajatekoja luurekomitee demokraatidest liikmed soovisid seetõttu kutsuda Putini ja Trumpi vestluse juures olnud USA-poolse tõlgi komitee kinnisele istungile vande all tunnistusi andma. Ettepanek aga hääletati vabariiklaste poolt ja Trumpi lähedasest liitlasest komitee esimehe Devin Nunesi poolt maha.

Trumpi-liitlastest vabariiklased on põhjendanud oma vastumeelsust sellega, et tõlgi tunnistama kutsumine oleks pretsedent, mis tooks kaasa selle, et USA presidendil ja ka järgmistel riigipeadel võib muutuda keeruliseks oma välismaiste kolleegidega usaldusväärses õhkkonnas suhelda.