Haigekassa ja töötukassa nõukogu liige | Nimemuutuse kaitseks
Kui sotsiaalminister Taavi Rõivas nelja aasta eest esimest korda töötukassa nõukogu koosolekul välja ütles, et töötukassast peab saama töökassa, kõlas see loosunglikult – vahetame nime ära ja sisu jääb samaks? Ametiühingud ei olnud nõus. Polnud silmanähtavaid muutusi, mis oleks nimevahetust õigustanud. Ometi oli muutusi hädasti vaja. On jätkuvalt, kuigi palju on juba ka tehtud, kommenteerib Peep Peterson.
Ametiühingute nimetada on kolmandik töötukassa nõukogust, värske muudatuse järel kuuendik haigekassa nõukogust. See paneb meile olulise vastutuse mõlema kassa kvaliteedi eest ja on sundinud meid väga sisuliselt analüüsima, milliseid muutusi on vaja teha ja kuidas neid muutusi saavutada. Paneb ka kohustuse selgitada, mis on meie strateegiline plaan, et mõlemad kindlustused vastaksid kindlustatute ootustele lähemas ja kaugemas tulevikus.
Alustame haigekassast. Maadeldes igal aastal miinuse piiril eelarvetega ja saades oma liikmetelt pidevalt rahulolematut tagasisidet liiga pikkade ravijärjekordade kohta, oli esimene lihtne vastus, et raha tuleb lihtsalt juurde anda ja ongi kõik. Arvasime ka, et kui saame konsultatsiooniajad ühtsesse digiregistratuuri, suudame leida 15-20 protsenti lisaressurssi järjekordade lühendamiseks. Neid lahendusi pikemasse vaatesse sättides saime aga aru, et neist ei piisa ja vajame hoopis põhimõttelisemat laadi muutusi.
Sekkudes haiguse kulgu hilises staadiumis, ei saagi vananeva rahvastiku tingimustes raviraha jätkuda tavalisemategi ravimeetodite korral, rääkimata eksperimentaalsemast valikust, millest vähiravifond tihti räägib. Meil on vaja kogu sekkumine tuua varasemaks ja hoolitseda, et see varasem sekkumine on kompleksne ja tulemuslik. Varasem sekkumine tähendab ennekõike, et odavam on tervist säilitada kui seda taastada. Kõlav mõte – keeruline teostus.
Kõigepealt ennetamine – inimesed peavad mõistma, kuhu tervis kaob, ja hoolima-hoolitsema, et riske vähendada. Selgitustööd teeb seni peamiselt Tervise Arengu Instituut, aga saaks rohkem teha ka perearstid ja kogu tervishoiusüsteem. Sealt edasi ennetavad uuringud. Kahjuks on niigi väheste sõeluuringute osalusprotsent sõltuvalt aastast kõigest 50 juures. Vajame rohkem tõenduspõhiseid sõeluuringuid (sealhulgas ka meestele) ja peame tõstma ühise pingutusega osalusprotsenti. Võimalik on lihtsalt kogutavate markerite alusel ka teisi riskigruppe paremini piiritleda ja pakkuda neile ennetavaid uuringuid.
Sealt edasi perearstile pääs, täpsemini hea kontakt perearstiga, kes suudab pakkuda rohkem analüüse kui seni. Sealt edasi tõhus suunamine eriarstile. On inimesi, kes registreerivad ennast kiiresti ja igaks juhuks mitme arsti juurde, ja need, kes suunatud spetsialistini ei jõuagi süsteemi keerukuse tõttu. Haigused aga arenevad edasi.
Eriarstid vaevlevad ennekõike ajapuuduses ja see ei ole ainult lisarahaga lahendatav, vaja on muuta patsiendilogistikat, et süsteemi sees aega tõhusalt kasutada. Eriarstiabi kvaliteedi osas on meie tipphaiglad hakanud protsessi vedama haiglasüsteemi võrgustumisega, kuid väga efektiivset ravikvaliteedi juhtimise süsteemi rakendamist takistavad ravivigade süüline menetlemine ja vastutuskindlustussüsteemi puudumine. Ja lõpuks täielikuks paranemiseks hädavajalik taastusravi ja seosed sotsiaalkaitsesüsteemidega, kus mõni pilootprojekt kenasti teed rajamas.
Kõigis nendes suundades töö käib ja kõik jõuavad sügisel kinnitatavasse haigekassa (tervisekassa) uude arengukavva. Juhtkond on uuenenud ja uuenemisvaimu on majas palju. Kõige olulisem on aga põhimõttemuutus – tervisest saab hoolida rohkem, seda saab taastada varem ja sellele tuleb rohkem tähelepanu pöörata. Nimemuutus aitab sellele kaasa. Kõik see kokku annab rohkem võimalusi ka neile, kelle haigust ei õnnestunud varases staadiumis avastada.
Töötukassa on muutustega jõudnud praktilisemasse faasi. Kõigepealt on järsult laienenud töötukassa kliendi mõiste, ega piirdu sugugi ainult töötu, tööotsija või tööandjaga, kes endale uusi töötajaid otsib. Sisuliselt on klientuuriks kogu tööealine elanikkond, kes maksab töötuskindlustusmakset ja kohati needki, kes veel ei maksa. Palju on räägitud töövõimereformist, mis on aidanud tööd leida enam kui kümnel tuhandel inimesel. Edukas tööellu sulandumine algab heast karjäärinõust koolilõpetajatele, mis samuti uuest aastast töötukassa (või töökassa) pakkuda.
Ennetusel on ka töötukassas ühe suurenev roll. Ametiühingutöö on näidanud, kui tihti satuvad inimesed hätta selle pärast, et nende oskused ei vasta enam kiiresti muutunud nõuetele, olgu selleks digitehnoloogia kasutuselevõtt või vähetootlike majandusharude sulgemine. Pikaajalise töötuse vältimiseks on mõistlik hoida töötajaid elukestvas õppes ammu enne seda, kui neil tekib oht töötuks jääda. Sellest kantuna pakub töötukassa eelmise aasta maist ennetavaid täiend- ja ümberõppevõimalusi paljudele töötajate gruppidele, kes aga pigem ei jõua töötukassasse, sest nad ei taju ennast töötuna või töötusohus olevana.
Vaatamata rahvusvahelisele tunnustusele ei ole töötukassa kaugeltki täiuslik ja muutusi on vaja teha pidevalt. Näiteks on muutmisel põhimõte, et kõige olulisem on töötute võimalikult kiire suunamine tööturule. Täna räägime, et inimene peab saama tuge, et leida endale just temale sobiv ja väärikalt tasustatud töö, kus ta ka püsiks ja areneks. See aga eeldab paremat ligipääsu erinevatele koolitustele ja asjakohast karjäärinõu.
Juba tehtud muudatuste ja jätkuva muutumise toetamiseks olen täna veendunud, et nimevahetus on vajalik ka töötukassas. Nimevahetusega seotud kulud (teenuspunkte on palju) on kordades väiksemad kahjust, mis kaasneb siis, kui sujuvaks tööeluks vajalikud teenused jäävad inimestel nimetõrke tõttu õigel ajal saamata. Ametiühingud tahavad hoolitseda, et sisumuutused jätkuvad nimevahetuse vaimus. Loodame, et investeeringu lõpphind kujuneb riigihankel odavamaks ning paremate ja paremini mõistetud teenustega õnnestub ka lisakulu aasta-paariga tagasi teenida.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi