Audit: 200 000 inimese kaevuvett võivad ohustada väetised ja kaevandused ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Riigikontrolli auditist selgus, et Eesti 39 põhjaveekogumist on kaheksa halvas seisundis, kümme heas, kuid ohustatud seisundis. Samuti tuli välja, et Eestis on üle 200 000 inimese, kelle kaevuvee kvaliteeti võib halvendada väetistest või taimekaitsevahenditest tulenev reostus, maavarade kaevandamine või puhastamata reovesi.

Kuigi Eestis on külluslikud põhjaveevarud, on siinsest 39 põhjaveekogumist poolte seisund halb või ohustatud, leidis riigikontroll.

Enamik ehk 87 protsenti Eesti inimestest saab joogivee ühisveevärgist ja see on kontrollitud. Põhjavee olemasolu ja selle puhtus mõjutab ülejäänud 200 000 inimest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Enamasti see puudutab inimesi, kes võtavad oma vee erakaevudest, erapuurkaevudest, kas sügavamalt või siis ka kõrgematest kihtidest. Need on ka need inimesed, kelle joogivee kvaliteeti ei kontrollita," selgitas riigikontrolli vanemaudiitor Viire Viss.

Piirkonniti on probleemid erinevad. Põlevkivi kaevandamine mõjutab põhjavett Ida-Virumaal, kus põhjavesi pumbatakse kaevandustest välja ja nii halvendatakse puhta joogivee kättesaadavust ning muudetakse põhjaveest sõltuvat vee ja maismaa ökosüsteemi.

Harjumaal avaldab põhjaveele mõju intensiivne vee ammutamine sügaval paiknevatest põhjaveekihtidest, mis taastuvad aeglaselt.

Põhjavee kvaliteeti mõjutab ka reovee kogumine.

Riigikontroll uuris, kuidas kontrollitakse eramajapidamisi, kes pole ühinenud kanalisatsiooniga.

"Kas kontrollitakse, kas neil on kaevud olemas, kas need lekivad, kas nad lasevad oma reovee korrektselt ära viia - just seda teemat me vaatasime. Järeldus oli, et omavalitsused ei ole sellega peaaegu üldse tegelenud, väga vähesed," rääkis Viss.

Joogi- ja reovee korrastamisse on suunatud nii Euroopa Liidu kui ka Eesti riigi raha. Riik on üksikmajapidamiste joogi- ja reovee korrastamiseks viimase kümne aasta jooksul eraldanud 12 miljonit eurot, millest on kasu saanud 26 000 inimest.

Põhjavee kvaliteeti mõjutavad ka taimekaitsevahendid ja väetised.

"Lämmastikväetise kasutamist nitraaditundlikel aladel tuleb piirata ja mitte ainult nitraaditundlikul alal, vaid ka mujal kaitsmata aladel, sest lämmastikväetis ja taimekaitsevahendid satuvad karsti kaudu otse põhjavette ja sealt see reostus tekib," selgitas riigikontrolli vanemaudiitor Maidu Lääne.

2011. kuni 2015. aastani on poole võrra suurenenud taimekaitsevahendite kasutamine.

Riigikontrolli audit näitas sedagi, et põhjavee saastamine väetise laotamisega on Ida-Virumaal seotud põlevkivi kaevandamisega. Eesti Energia maavarade keskkonnajuht Kalmer Sokman tunnistas, et tegu on vanadest kaevandustehnoloogiatest tulenevate pärandmõjudega.

"On olnud erinevaid kaevandamise viise, näiteks kombainkaevandamine, kus maapind langetati. Samuti nn käsilaavad - jällegi, maapind vajus kuni meeter, kohati rohkem ja on üksikuid vajumed olnud kamberplokkides. Nende vajumite kohal on lõhed kivimites ja kui seal peal on põllumajandus, siis see vesi koos nitraatide ja teiste väetistega võib sattuda kiiremini põhjavette," rääkis Sokman.

Kotinuka elanik ei julge kaevuveega enam nõusidki pesta

Jõhvi külje all Kotinukal elav Argo Soolep ei saa oma kodukaevust vett juua, kuna see oleks ta tervisele kahjulik. Mehe pöördumised omavalitsuse poole pole olukorra parandamiseks vilja kandnud.

Argo Soolep elab koos perekonnaga Jõhvi külje all Kotinukal 1998. aastast. Proovid on näidanud, et nõukogude ajal ehitatud 110 meetri sügavusest puurkaevust kahte majja tulev vesi on muutunud aastatega aina kehvemaks. Vesi juua ei kõlba, küll võib sellega peenraid kasta ja pesu pesta.

"Pärast viimaseid proove ei julge ma isegi nõusid pesta, sest viimased proovid näitasid väga halbu baktereid selles vees," ütles Soolep. Nii peavad Soolepid joogivett tooma poest.

Põhjavee saasteallikaid pole vaja kaugelt otsida.

"Vesi on kehv mitmel põhjusel. Esiteks on geoloogilised põhjused, kuna siit Jõhvist kilomeeter-kaks põhja poole on mingisugused raualademed - vees on hästi palju rauda. Teine häda on lähedal asuv vana prügimägi, see on siit vaevalt kilomeeter maad eemal. See on küll konserveeritud, aastaid tagasi on sinna muld peale pandud, aga meil on kahtlus, et see on asunud põhjavett reostama. Meie oleme kõige lähemal. Ilmselt ka seetõttu on meie kaev see indikaator, mis näitab, mis sealt prügimäelt põhjavette tuleb," arutles Soolep.

Kui Soolepite peres pole vesi tervisele nähtavaid jälgi jätnud, siis naabritel nii hästi pole läinud.

"Meie naaber jäi hiljuti just tõenäoliselt bioloogilisest saastest tingitud põhjustel haigeks ja analüüsid näitasid sellesama bakteri olemasolu organismis," ütles Soolep.

Ministeerium: probleem võib puudutada pigem kümneid inimesi

Kommenteerides Argo Soolepi pere kaevuvee probleemi, ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv "Aktuaalsele kaamerale", et kuna külas on nii jääkreostus kui ka võimalik täiendav reostus pikaajalised, siis tuleks koos terviseameti ja omavalitsusega otsida lahendusi.

"Koos tervisekaitseametiga peaks leidma seal lahenduse selles osas, kas sügavamatest kihtidest on võimalik saada paremat vett või tuleb seal leida autonoomne lahendus. Aga kindlasti peaks seda tegema ka koos omavalitsusega, sest omavalitsusel on võimalused hajaalade programmist toetada taolistel juhtudel uute kaevude rajamist," rääkis Liiv.

Kui audit märgib, et 200 000 inimese kaevuvett võivad ohustada väetised ja kaevandamistest tulenev reostus, siis Liiva sõnul näitab audit pigem seda, et neil 200 000 inimesel pole ilmselt piisavalt informatsiooni selle kohta, milline nende kaevuvesi on.

"Kui need kaevud on rajatud ja kantud registrisse ja need vastavad nõuetele ja nende veeproovid on olnud korras ja inimestel ei ole kaebuseid, siis kahtlemata ei ole tegu 200 000 inimese kaevuveega. Küll aga, juhul kui inimestel on tähelepanekuid, et vee kvaliteet on muutunud, siis on neil õigus teha vastavad proovid ja kutsuda kohale terviseameti kohaliku talituse inimene, et saada vastavat nõustamist ja seejärel otsustada, kas on vajalik kaev puhastada või leida konkreetsed lahendused olukorrale," rääkis Liiv.

Ta tõdes, et tihtilugu võib reostus tekkida ka sellest, et majapidamisel kohapeal pole kanalisatsioon korras. Liiva sõnul saab ministeerium sellisel juhul aladel, kus on üle 2000 kliendi koos, kuid ei ole ühisveevärki ja -kanalisatsiooni, toetada kohtpuhastite rajamist, mis tagab veevärgi korrasolu.

"Siin on mitmeid võimalusi, aga kindlasti ei saa väita, et 200 000 inimesel on kaevuveega suuri probleeme. Vastupidi, siiski need on kümnete inimeste probleem, aga seejuures peaksid inimesed ise aktiivselt pöörduma terviseameti talitusse ja sealt ka saama vastavat nõustamist," ütles Liiv.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: