Eesti Raudtee sõnul võiks kogukonnad ise leida tühjadele jaamahoonetele rakendust ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Eestis on mitu jaamahoonet, mis on juba aastaid tühjana seisnud. Jaamahoonete omanik Eesti Raudtee neid lammutama ei hakka ja soovib, et kogukond ise leiaks hoonetele uue rakenduse.

Kadrina raudteejaam on seisnud juba 30 aastat kasutuseta. Eesti Vabaõhumuuseum soovis jaamahoonet saada endale eksponaadiks, kuid projekt EAS-ilt toetust ei saanud ning seega jäi plaan soiku, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Vanu jaamahooneid on üldse ju vähe jäänud, selliseid vanema põlvkonna omasid, tsaariaegseid. Neid järjest kaob ja hävineb. Seda tüüpi konkreetset ei ole enam ühtegi Eestis nagu on Kadrina. Sarnaseid natukene on, kuid need on kivihooned. Kadrina jaamahoone on väga uhke puitpitsi ja kaunistustega," selgitas vabaõhumuuseumi teadur Hanno Talving.

Kadrina jaamahoone olnuks vabaõhumuuseumis osa suuremast projektist nimega "Impeeriumi pärand Eesti külas".

Kadrina valla aktivisti Rein Siku sõnul on jaamahoone inimeste jaoks tähtis.

"Kui ma tegelesin koos vabaõhumuuseumi ja selle direktrissi Merike Langiga sellega, et see hoone jõuaks vabaõhumuuseumi, mulle helistasid vanemad prouad, kes olid pisarates. Nad ütlesid: "Ärge viige seda raudteejaama meie juurest ära, me ei tea, mida sellega peale hakata, aga see on meile nii tähtis."," rääkis Sikk.

Vallavanema Kairit Pihlaku sõnul on ideid olnud palju, aga vaja oleks tegijaid.

"Näiteks kontserdiandmise koht. Olen pannud tähele, et tehakse restorane vanadesse raudteejaamadesse, muuseumist on räägitud. Ideid on mitu, aga iga idee tahab teostamist ja selle teostamise eestvedajat ja et ta oleks reaalne, et me mõtleme sellel teemal. Ma usun, et ükskord, küsimus on lihtsalt ajas ja siia midagi sünnib," arutles Pihlak.

Sarnane olukord on teistes tühjana seisvates jaamahoonetes. Neljapäeval kohtusid Eesti Raudtee ja Jõhvi valla esindajad, et arutada sealse jaamahoone seisu üle. Vallavanema Martin Repinski sõnul ei soovi nad kindlasti jaamahoone lammutamist, kuid kõik otsad on veel lahtised.

Eesti Raudtee kinnisvara halduri Alar Laurimaa sõnul peaks nii Kadrinas kui ka muudes kohtades kogukond ise ideed välja pakkuma.

"Idee on ikkagi selles, et kohalikud kogukonnad, kohalikud omavalitsused peaksid nägema nendes hoonetes midagi, mille baasilt midagi hakata üles ehitama, sest ainult nende hoonete renoveerimine ja ainult ilusaks tegemine ei ole see, mis seda asja edasi viib. Pigem, et ta võetakse kasutusele mingisuguseks muuks sihtotstarbeks ja sellega me siis saaksime edasi minna," rääkis Laurimaa.

Eesti Raudtee sõnul on nad igasuguseks koostöös valmis, kuid ohutus on peamine kriteerium.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: