Lepinguliste töötajate hüppeline kasv paneb töölepingu seadust muutma ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi/ERR

Tervise- ja tööminister Riina Sikkuti hinnangul tuleb tööseadusandlust muuta, et töösuhtesse tuua rohkem paindlikkust.

Töötaja on hakanud eelistama paindlikumat töötegemist, kui seda näeb ette praegu kehtiv töölepingu seadus, ütles Riina Sikkut "Aktuaalsele kaamerale".

Juba praegu teeb kaugtööd Eestis ligi viiendik töötajatest. Järjest suureneb paindlikumaid võimalusi pakkuv käsundus- või töövõtulepinguga töötajate arv.

Kui 2012. aastal oli võlaõigusliku lepinguga töötajaid 65 000, siis 2017. aastal juba 113 000. Need lepinguliigid on küll paindlikud, kuid jätavad inimese ilma mitmetest sotsiaalsetest tagatistest. Näiteks ei ole õigust puhkusele, töötasu alammäärale ja samuti pole kaitset lepingu lõpetamise vastu.

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut rõhutas, et eesmärk ei ole võlaõiguslike lepingute sõlmimist kuidagi takistada.

"Aga see on töötaja kaitseks, kui tegelikult on tegemist tööga, mida saaks reguleerida töölepinguga, siis töötaja jaoks pakub see suuremat kaitset," lausus ta.

Tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar tõdeb, et töölepinguseaduse paindlikumaks muutmine on vajalik.

"Eelkõige puudutab see sellist valdkonda nagu tähtajalised töölepingud. Praegu on seadus hästi jäik selles osas, mis olukorras tohib tähtajalisi töölepinguid sõlmida. Aga päris elu nõuab seda, et kuna töö ongi tähtajaline, siis on mõistlik seda ka lepingutes kajastada. Et oleks mitu korda järjest võimalik sõlmida tähtajalist lepingut," selgitas Tamsar.

Ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson ütles, et keeruliseks võib muutuda see, kuidas saada töölepinguga töötama neid, kes praegu töötavad käsundus- või töövõtulepinguga. Tema sõnul vajavad mitmed ettepanekud tõsist arutamist ja kompromisside otsimist.

Sotsiaalministeerium on muudatuste ettepanekud sotsiaalpartneritele saatnud ning vastuseid oodatakse septembris. Pärast seda algab juba eelnõu koostamine.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: