Töölepinguseaduse lõdvendamisega loodab riik vähendada mustalt töötamist ({{commentsTotal}})

Teetöölised.
Teetöölised. Autor/allikas: Rene Suurkaev / ERR

Sotsiaalministeerium plaanib töölepingu seaduses töötajaid kaitsvate reeglite leevendamise ettepanekutega vähendada vähemkaitsvate lepingute kasutamist ja mustalt töötamist. Muudatused ise ei ole veel täpselt otsustatud ja sõltuvad avalikkuse tagasisidest. Praegu sõnastatud kujul toetab reformi tööandjate keskliit ja ametiühingud pigem mitte.

Muudatuste vajaduse ja mahu otsustab tõenäoliselt juba uus valitsuskoalitsioon, mis tekib peale riigikogu valimisi märtsis.

Sotsiaalministeerium saatis juunis välja töölepingu seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse. See on ettepanekutüüp, mida ministeeriumid kasutavad enne, kui kirjutavad valmis seadust muutva eelnõu ja enne kui valitsus ja parlament muutust võiks arutama hakata.

Sotsiaalministeerium tegi kuus ettepanekut, millest neli on võrdlemisi vähemõjulised ja kaks olulisemad.

Laiema mõjuga muudatustest pakkus ministeerium välja, et tuleks võimaldada rohkem tähtajalisi töölepinguid ja luua võimalus sõlmida miinimum-maksimum töötundidega töölepingut. Selline leping näeks ette, et töötajal on näiteks nädalaselt ette nähtud minimaalne töötundide arv, mille eest on tasu talle garanteeritud, näiteks 25 tundi. Ja samuti kohustus teha mõnepäevase etteteatamisega nädalas ühe võimalusena kuni 10 lisatundi, kui ettevõte seda soovib.

Ministeeriumi tööala asekantsleri Sten Andreas Ehrlichi sõnul ei ole töötajate õigusi vähendavate uute meetmete mõte lihtsalt parandada ettevõtjate positsiooni tööturul, vaid korrastada juba toimivat keskkonda.

Kui statistikat vaadata, siis on Eestis kasvamas võlaiguslike lepingute kasutamine, mis Ehrlichi sõnul ei paku paku inimestele samu sotsiaaltagatisi, mis töölepingu alusel töötamine. "Näiteks aastal 2012 kasutas või sõlmis võlaõigusliku lepingu vähemalt üheks päevaks umbes 70 000 inimest, nüüd on neid inimesi 112 000. Peaaegu, et poole võrra on kasvanud. Neid kes töötavad igapäevaselt võlaõigusliku lepingu alusel oli aastal 2012 kusagil nelja protsendi ligi, aastal 2017 nüüd oli kuue protsendi ligi," ütles Erlich.

Kuna inimesed ja ettevõtjad kasutavad omavaheliste suhete reguleerimiseks aina rohkem töölepingu asemel töövõtu- ja käsunduslepinguid ning ka ümbrikupalkasid ja tegeliku töötasu maksmist töötajatele kuuluvate osaühingute kaudu, tingib muutuv olukord Erlichi hinnnagul vajaduse seadust muuta. Inimestel ei ole käsundus- või töövõtulepingu juures neid sotsiaalseid tagatisi, mis neil on töölepingu juures. Neil pole automaatselt õigust puhkusele, neil ei ole lihtsustatud korras võimalik tööõnnetuse käigus tekkinud kahju hüvitamist nõuda, nad ei saa võtta haiguspuhkust.

"Küsimus on selles, et millist vormi me eelistame riigina. Vaieldamatu on see, et tööleping pakub töötajatele kõige suuremat kaitset ja samamoodi, et töölepingutelt liigutakse eemale. Põhjused miks liigutakse eemale on väga-väga erinevad. Ja kõik neist ei ole ka meie kontrolli all. Meie üldine eesmärk on, et me tahame muuta töölepingut atraktiivsemaks," ütles Ehrlich. Ta lisas, et ministeeriumi eesmärk on, et mingigi osa alternatiivsetest töösuhetest liiguks tagasi töölepingut kasutama ja seeläbi paraneks inimeste õiguslik kaitse.

"Miinimum-maksimumiga on nii, et täna meil on olemas mingi hulk töötajaid, kes niigi töötavad sellisel viisil. Kelle koormus kõigub kuust kuusse. Täna nad lihtsalt ei kasuta töölepingu seadust. Neile ei laiene kaitse," lausus Ehrlich. "Tänane viis on ju praktikas olemas."

"Näiteks cateringi sektor on see, kus inimesed töötavad lihtsalt käsunduslepingu alusel. Ja täpselt samamoodi, neil on kohustus selle lepingu alusel kolmepäevase etteteatamisega osutada teenust. Ja muidugi meil on kahju sellest, et inimesed nii töötavad. Ideaalis võiksid kõik töötada nii, et nende õigused on kaitstud ja nad saavad oma elu paremine planeerida. Aga siis on küsimus selles, et kas me keelustame ära need cateringi-lepingud. Ütleme, et käsunduslepinguid sellisel viisil ei või sõlmida, mis tähendab, et ilmselt need inimesed töötaksid siis mustalt," märkis Ehrlich. "Me pakume neile alternatiivi, kus jah seda kaitset ei ole, aga vähemalt nad saavad teised töölepingu seaduse kaitsvad sätted."

"Küsimus on selles, et mis see kaitse on. Üks mõeldav regulatsioon näiteks on, et me ütleme, et ainult kollektiivlepingu puhul on see võimalik. Kui ametiühing on koos tööandjatega selles kokku leppinud, ainult siis on võimalik. Või ainult siis, kui selleks on mingi mõjuv põhjus, et ei ole võimalik mingit teistsugust lepingut sõlmida. Või näiteks on võimalik ka selline regulatsioon, kus me ütleme, et riigikogu piirab seda ühe sektoriga, või see käib tervise- ja tööministri määrusega. See, et kuidas seda lepingut täpselt sõlmida, see ongi alles paika panemisel," rääkis Ehrlich.

Ehrlichi sõnul ei ole ministeeriumi plaaniks suurendada miinimum-maksimum lepinguga töötavate inimeste hulka, vaid tuua neid töötama töölepingu regulatsiooni alusel. Võlaõiguslike lepingute sõlmimise keerukamaks muutmine ei oleks ka Erlichi hinnangul lahenduseks, sest registreerimata ja mitteametlikult töötamise risk on liiga suur.

"Ega meil praktikas ei ole võimalik seda džunglit maha raiuda. Öelda, et teid lihtsalt enam ei ole olemas. Meie variandid on kas pigistada silm kinni või püüda kuidagi seda reguleerida. Kui me reguleerime, siis see paraku tähendab seda, et see regulatsioon peab olema neile inimestele ja ettevõtjatele sobilik, et nad seda praktikas kasutaksid," märkis Ehrlich.

"Muidugi alternatiiv oleks ka, et tööinspektsioon käiks pidevalt kontrollimas kõiki töölepinguid või kõiki käsunduslepinguid. Kas nüüd tõesti on tegu olukorraga, kus on võlaõiguslik suhe või äkki on tegemist töölepinguseadusliku suhtega ja kohtu kaudu kvalifitseerib need ümber. Aga see on nii tohutu bürokraatia, et sellel vast ei ole mõtet. See oleks lihtsalt nii koormav kõigile osapooltele. Mitte ainult riigile. Peamiselt nendele tööandjatele ja töötajatele, kui nende lepinguid pidevalt monitooritakse. See praktikas ei ole variant. Me peame disainima oma süsteemi ja meie õiguskorra nii, et seda kasutakse," lisas ta.

"Me oleme olukorras, kus me peame neid nõudeid pisut õgvendama, et oleks natukene suurem motivatsioon kui täna töölepinguid sõlmida. Võib-olla selgub, et seda tasakaalu pole üldse võimalik leida, et me ei leia sellist kompromissi, mis tähendab, et töölepinguid kasutakse rohkem, aga need kes täna töölepinguga töötavad, et nende õigused jääksid mingil mõistlikul viisil kaitstuks. Kui nii on, siis see tähendab, et selle ettepanekuga lihtsalt edasi ei saa minna. Nii lihtne ta ongi. Aga me vähemalt püüame seda tasakaalu leida," märkis asekantsler.

Ehrlichi sõnul kogub sotsiaalministeerium erinevate huvigruppide hinnanguid ja plaanib sellest kokku panna täpsete ettepanekute paketi. "Me tahame olla suutelised, siis kui järgmine valitsus tuleb ametisse, andma neile sellist ülevaadet, mis on need alternatiivid. Nad saaksid selle koalitsioonilepingut kirjutades arvesse võtta ja see otsus, mida teha töölepingutega, et kas muuta süsteemi paindlikumaks või mitte, et ta ei oleks juhuslik, vaid et see toetuks väljatöötamiskavatsusele ja sellele järgnenud läbirääkimistele, kus mingid alternatiivid ja nende mõjud oleksid selgemalt kaardistatud. Kui järgmine valitsus annab mandaadi – siis oleks võimalik liikuda edasi."

Ametiühingute keskliit sotsiaalministeeriumi pakutud muudatusi ei toeta, sest see võiks paigutada paljud töötajad ebasoodsasse olukorda. Ametiühingud samas nõustuvad, et probleem eksisteerib ja aina rohkem inimesi teevad tööd võlaõiguslike lepingutega. Selle probleemi lahendusena näevad nad aga pigem tööõiguse paindlikuse loomist läbi sektoripõhiste kokkulepete.

"Põhjuseta tähtajaline leping muudab teatud turusegmentides inimesed nagu pärisorjaks ja rikub nende normaalse ja kindla elurütmi. Ja miinimum-maksimum tunnid jällegi teatud segmentides muudab inimeste elu põrguks," ütles ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson. "Need kaks muudatust võib-olla halvendavad kümnete tuhandete olukorda ja ei tekita mitte mingisugust tagasivoolu töösuhtesse. Meie soovitus on midagi drastilisemat ette võtta. Tõlgendada võltsitud võlaõigussuhteid tagasi töösuhteks, või ühtlustada maksud."

"Meie peamine kriitika on, et tööturg on nii mitmekesine, et siin tuleb tegelikult minna regulatsioonispetsiifiliseks. Kui kusagil IT-sektoris on tõesti seda paindlikust vaja ja seal ei ole põhjust karta, et mingid kurikasutused tekivad, siis tuleb leida viis, kuidas nad selle kätte saavad, ilma, et me näiteks õmblejaid pärisorjaks müüme," lisas Peterson.

"Sellisel kujul on meie huvi see õhku lasta. Meie konstruktiivne ettepanek on lubada erialaliitude kokkuleppeid. Neid vabadusi ja veel enamatki. See tõesti eeldab seda valdkonnaspetsiifikast lähtuvalt lepitakse kokku ja lepitakse vajadusel teistpidi kokku, kui aasta jooksul selgub, et ei toimi. Et see oleks mõistlik dialoog," märkis Peterson.

"Kahjuks meie usutavus selle võrra kohe langeb, sest see oleks meile kasulik, aga see pigem lähtub sellest arusaamisest, et tööturg ongi spetsialiseeruv ja muutub järjest erinevaks. Töötaja ja töötaja ei sarnane enam üksteisele. Meil on korraga 19., 20. ja 21. sajand. On aurumasin ja on iseõppiv arvuti," rääkis Peterson.

Tööandjate keskliit tööõiguse lõdvendamist toetab. Huvigrupi hinnangul on sotsiaalministeerium õigel teel ja tööõiguse liberaliseerimine toob endaga kaasa tööhõive kasvu ja võib praegu võlaigõuslike lepingute alusel töötavatele inimestele kindlustunnet juurde.

"Need ettepanekud, mis sotsiaalministeerium on teinud, on mõistlikud. See, mis sotsiaalministeerium siin teeb, on kaasaskäimine nende muudatustega, mis tööjõuturul on juba toimunud. See on mõistlik tänapäevastamine," ütles tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar. "Seda ei tehta ainult tööandjate huvides, pigem on see mõlemale poolele mõistlik."

Tamsare hinnangul ei ole väga suurt ohtu, et mingites sektorites võiks pakutavad muudatused kaasa tuua inimeste töösituatsiooni märgatava halvenemise.

"Töösuhted praegu liiguvad sinna, et läbirääkimistel on töötaja järjest rohkem jõupositsioonis ja tööandja enam ei ole. On sektoreid, kus kahtlemata on töötaja kehvemas positsioonis, aga uuringud on näidanud, et mida paindlikumad on töösuhted, seda suurem on tööhõive. Seda kiiremini on inimestel võimalik tööd leida," rääkis Tamsar.

"Need on mõlemad mõistlikud asjad, mida ministeerium plaanib. Kui me räägime tähtajalistest töölepingutest, on väga palju töid, mida sisuliselt tehaksegi tähtajaliselt ja kui seda töölepingu seadus ei võimalda, siis otsitakse teisi viise. Siis järjest enam kasutatakse seal muid võlaõiguslike suhteid. Selleks, et seda vältida ja lasta lasta sõlmida töölepinguid, nagu tegelik elu seda vajab, siis selleks neid muutusi tehakse," lisas ta.

Ametiühingute ideed lahendada võimalike tööõiguse lõdvendamise küsimusi sektoripõhiste kokkulepetega Tamsar ei toeta, sest tema sõnul ei ole paljudes sektorites seda tüüpi esindusorganisatsioone ja neid seadusega luua ei oleks mõistlik. Samuti ei arva, et tööõigust tuleks praegu suuremas mahus reformida, sest liiga suured muudatused võivad ilma asjata tekitada pingeid.

Allikas: ERR



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: