"Aktuaalne kaamera" jälgis neljapäeval politseipatrulli tööd Tallinna ringtee lähedal. Poole tunni jooksul peatati kaks kihutajat, neist ühe kiirus oli 20 ja teisel koguni 30 kilomeetrit tunnis lubatust suurem.

Kiiruse ületamine ongi politsei hinnangul suurim tapja liikluses. Kui sinna lisada veel nutiseadme kasutamine roolis, on traagiline õnnetus lihtne juhtuma. Kõige rohkem õnnetusi juhtub Harjumaal.

"Meil on tänase seisuga Harjumaal hukkunuid juba 13 ja kui me vaatame vigastatuid, siis seda on veerandi võrra rohkem kui eelmisel aastal. Me võime öelda, et see on mõningane anomaalia, sest eelmine aasta, kui me vaatame liikluskultuuri liiklusohutuse mõttes, oli väga hea. Siin võib mitmeid põhjuseid olla. Kindlasti ka see, et Harjumaal oli seoses EL-i eesistumisega väga suur hulk politseiametnikke pidevalt nähtaval ja ega nii head ja turvalist liiklusaastat pole Harjumaal ka kunagi varem olnud," rääkis PPA Põhja prefektuuri prefekt Kristian Jaani.

PPA peadirektor Elmar Vaher ütles, et politsei eesmärk on liiklust rahustada ja viia politseinikke tänavatele juurde.

"Ei ole väga oluline täna, mis on selle kiiruse tekitajaks, kas alkoholijoove, muu tegevus roolis või lihtsalt suhtumine, et minuga ei juhtu. Igatahes kokkupõrkes, kas teelt välja sõit või inimese või mõne posti või seinaga, mängib rolli kiirus, nii et meie eesmärk on saada kiirus maha, rahustada liiklust, viia politseinikke väga palju tänavale selleks, et liiklusõnnetusi ära hoida," rääkis Vaher.

Tema kinnitusel lubasid kõik prefektid, et leiavad maksimaalsed võimalused selleks, et tänavale rohkem politseinikke viia.

"Kasutame selleks kirreageerimisüksuseid, vaatame üle konstaablite tööülesanded, nad saavad ilmselt rohkem rolle ja ülesandeid, mida täna on teinud patrull selleks, et patrullil oleks aega kiirust mõõta nii linnas kui ka asulavälistel teedel," selgitas Vaher.

"Küsimus on selles, millega olemasolev ressurss enamuse ajast oma tööajast tegeleb. Liiklusjärelevalvelisi tegevusi on mitu: tegeleda kergliiklejatega, joobe kontrollid. Täna oleme kokku leppinud, et pöörame rohkem tähelepanu just kiirusrežiimist kinni pidamisele," ütles Jaani.

Liiklusjurist Indrek Sirk ütles, et liiklejatel on tekkinud karistamatuse tunne ning politsei kohalolek aitab liiklejaid distsiplineerida.

"Politsei peab olema nähtavam, aga lisaks nähtavusele on neil vaja ka reaalset tööd teha. Viimased aastad on näidanud seda, et politsei avastatud rikkumiste hulk on oluliselt vähenenud, aga igaüks, kes läbi tuuleklaasi tänavale vaatab, saab aru, et tegelikult rikkumiste hulk vähenenud ei ole. See tähendab seda, et reaalselt pööratakse vähem tähelepanu ja seda on vaja muuta," rääkis Sirk.

Ta lisas, et kuna reaalselt rikkumiste arv ilmselt vähenenud ei ole, siis tähendab see seda, et kuskil tuleb politseisüsteemi sees vaadata ressursijaotus ümber, et näha, kas tööd tehakse ikkagi kõige efektiivsemal võimalikul viisil.

Sirgi hinnangul on Eestis karistuspoliitika piisavalt karm ning kõige tähtsam on jõuda rikkujateni.

"Need inimesed, kes liikluses kätte saadakse, saavad piisavalt karmi karistuse ja see neile mõjub. Probleem on selles, et neid tabatakse liiga vähe ja me ei suuda välja selekteerida süsteemseid rikkujaid," ütles Sirk.