Tänavu on liikluses hukkunud juba 58 inimest, viga on saanud 1313 inimest, ent ligi kolmandik aastast on veel ees. Võrdluseks: mullu hukkus liikuses terve aasta peale kokku 48 inimest, viga sai 1726. Seejuures oli hukkunutega liiklusõnnetuste puhul sõiduki keskmiseks vanuseks 13 aastat.

Hüppeliselt kasvanud hukkunutega lõppenud liiklusõnnetuste arv pani politsei augustist kampaania korras liiklust rahustama. Selleks saadeti hulk patrulle liiklust maanteedele-tänavatele kiirust mõõtma, kusjuures politsei ütles sageli ka ette, millisel teel või piirkonnas kavatseb kiirust mõõta.

Vaatamata laialt levitatud infole, et politsei on väljas kiirust mõõtmas, ei sundinud see tänavaralliharrastajaid jalga gaasipedaalilt tõstma. Nõnda tabas politsei viimasel suvekuul 5802 kiiruseületajat, mis on rohkem kui viimase nelja aasta augustis, kusjuures kogu möödunud aasta jooksul ei tabanud politsei üheski kuus nii palju kiiruseületajaid kui tänavu augustis.

Võrdluseks: möödunud aasta augustis tabas politsei 3676 kiiruseületajat, nii et tänavu tabati pea 58 protsenti raske jalaga juhte enam.

Oma osa on muidugi suuremas tänavatele kiirust mõõtma saadetud patrullide hulgas.

Politseimajor Sirle Loigo tunnistab, et möödunud aasta augustis oli politsei põhitähelepanu EL-i eesistumise turvamisel, nii et ei olnud ressurssi, et tänavatele kiirust mõõtma minna.

Statistika näitab, et kiiruseületajate arv on vähehaaval siiski langemas: septembrikuu esimese 11 päeva jooksul tabati rikkujaid kokku 1393.

Augusti keskpaigast hakkas langema ka kannatanutega liiklusõnnetuste arv - kui veel augusti algul sai nädala jooksul viga üle 40 inimese, siis kuu keskpaigast jäi see 23 ja 24 kannatanu peale nädalas.

"Meie inimesele on üldiselt omane see, et pole mitte hirm viga saada või õnnetusse sattuda, miks ei rikuta eeskirju, vaid trahvihirm," tõdeb Loigo. "Meil pole olnud ka päeva ei sel ega eelmisel aastal, kus poleks tabatud joobes juhti."

Seejuures pole vahet, kas politsei mõõdab kiirust põhi- või tugimaanteedel - kiirust ületatakse kõikjal massiliselt. Ka Tallinnas on kiiruseületamine krooniline probleem. Suurimad kiiruseületused on politsei mõõtnud põhimaanteedel.

Asulates, kus piirkiiruseks on 50 km/h, rakendab politsei kiirusemõõtmisel nulltolerantsi - ka 52 km/h sõitev juht on nende silmis kiiruseületaja ja võib saada trahvi või vähemasti peetakse vestluseks kinni.

"Augustis ja septembris on nii, et iga liiklusrikkumist, mida märkame, sinna sekkume. Iseasi, kas sellele järgneb väärteokaristus või vestlus, aga püüame sellesse sekkuda," lubab Loigo.

Fookusesse kõrvalised tegevused

Septembris tänavatel järelevalvet tegeva politsei fookus pisut teiseneb: kui kooliaasta algul pöörati kiirusemõõtmise kõrval enam tähelepanu kergliiklejatele, siis järgmisest nädalast tuleb lisaks kõrvaliste tegevuste teemanädal.

Loigo sõnul ei taju inimesed endiselt, et kõrvalised tegevused - näiteks mobiiltelefonis sõidu ajal sõnumite kirjutamine või kadunud veepudeli otsimine - on neile ohtlikud ja võivad lõppeda traagiliste tagajärgedega.

"Mitte ainult Eestis, vaid ka ülejäänud maailm püüab leida lahendusi, kuidas teostada kõrvalistele tegevustele automaatset järelevalvet. Täna meil veel toimivaid lahendusi pole, aga selle poole käib püüdlus," ütles Loigo.

Küll aga pooldab politseimajor pehmeid lahendusi ehk muutust ühiskondlikus teavuses, nii nagu on toimunud turvavöö kasutamise ja joobes juhtimisega, mis kümme aastat tagasi olid märksa suuremaks probleemiks, ent nüüd leiavad ühiskonnas taunimist.

"Lahenduseks ei ole see, kui hakkame kõigile inimestele totalitaarset järelevalvet tegema. Parim lahendus oni kkagi see, et inimene ise saab aru oma teo ohtlikkusest. Kui võrrelda joobes juhtimist, siis kümme aastat tagasi leiti, et see pole kõigegi hullem rikkumine, aga täna me seda ei tolereeri. Kui me jõuame nagu turvavöö kasutamisega sinnani ka kõrvaliste tegevustega, oleme saavutanud oma eesmärgi. Püssiga politsei tee ääres pole ju see, mida soovime," lisas Loigo.