Küüt liiklussurmade vähendamisest: politsei juurde palkamine on tehnoloogiast kallim ({{commentsTotal}})

Siseministeeriumi asekantsler Raivo Küüt rääkis, et inimeste käitumist liikluses aitaks ohjeldada see, kui võtta rohkem kasutusele mehhanisme, mis automaaselt rikkumisi tuvastavad. Ta tõdes, et inimeste tööle värbamine on oluliselt kallim kui uute tehnoloogiate kasutuselevõtt.

Tänavu on liikluses hukkunud seitsme kuu jooksul 48 inimest ehk sama palju kui kogu möödunud aasta jooksul kokku.

Raivo Küüt rõhutas saates "Ringvaade suvel", et liikluses on iga hukkunu liiast ning riik on teinud süsteemselt tööd, et hukkute arv oleks võimalikult madal.

"Me oleme ka mingile tasemele jõudnud. Kui me vaatame liiklusõnnetuste hulka, siis see hulk ka sel aastal on enam-vähem sarnane, võrreldav varasemate aastatega, aga just hukkunute ehk siis kõige traagilisemate tagajärgede osa on sel aastal olnud kõrgem - väga kõrge võrreldes eelmise aastaga, veidi kõrgem võrreldes eelnevate aastatega," rääkis ta.

Küüt selgitas, et liiklusohutuse tagavad viis tähtsat faktorit: teede seisukord, liikluskorraldus, sõidukite seisukord ja hulk, sõidukijuhid ning järelevalve.

Küüdi sõnul on teatud põhjused, miks just fataalsete tagajärgedega õnnetused juhtuvad. Konkreetseid õnnetusi tuleb tema sõnul põhjalikult analüüsida ja võtta vastu otsused, mida on võimalik nende vähendamiseks teha.

Küüt selgitas, et näiteks autode arv teedel on kasvanud kümme protsenti ja liiklustihedus mõnel põhimaanteel on kasvanud 15 kuni 30 protsenti, kuid politsei liiklusjärelevalve maht on püsinud samas mahus või kasvanud vaid viis kuni kuus protsenti, siis inimeste risiktunnetus on madal.

Selleks, et vahelejäämise riski tõsta, on vaja suurendada järelevalve mahtu. Lühiajaliselt on Küüdi sõnul üks meede see, et politsei peaks olema nähtavam ning võib-olla hoiatuste asemel teatud karistusi karmistada.

"Teine pool on see, et me peame ka tõenäoliselt rohkem automatiseerima teatud protsesse. Näiteks kas või ristmikute umbesõitmised - seal oleks võimalik paigaldada kaameramehhanisme, mis automaatselt tuvastavad rikkumised, analoogsed nagu kiiruskaamerad," lisas Küüt.

Automatiseeritud mehhanismide kasutuselevõtt on Küüdi sõnul pikemaajaline meede. Ta märkis, et ka sellised mehhanismid tõstavad subjektiivse vahelejäämise riski ja järelevalve mahtu.

"Inimeste töölevärbamine ja politsei juurde palkamine on oluliselt kallim kui uute tehnoloogiate kasutuselevõtt," märkis Küüt.

Üks võimalus järelevalve mahu suurendamiseks on nende inimeste ringi laiendamine, kellel on järelevalve tegemise õigus. "Peame läbirääkimisi ka omavalitsustega selle üle, et näiteks kohalik omavalitsus omaks ka õigust näiteks tulevikus paigaldada kiiruse mõõtmise kaameraid oma territooriumil sinna, kus on vajadus, kuid mis võib-olla riiklikusse tähtsusesse ei mahu," selgitas asekantsler.

Üks autmaatne järelevalvemehhanism on Küüdi sõnul ka näiteks see, et liikuv politseiauto võiks kiirust fikseerida.

Küüt tunnustas ka majandusministeeriumi otsust suurendada rahastust talvisele teehooldusele.

Ta tõi ka välja, et seadusesse viidud muudatus, mis lühendab menetlustoiminguid liiklusrikkuja tabamisel, võimaldab rohkem keskenduda järelevalvele.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: