Põua tõttu kannatab veekvaliteet ja veetase kaevudes

Mitu nädalat kestnud põuaperiood võib rannikualadel mõjutada kraanivee survet ning pikemas perspektiivis ka veekvaliteeti, üle-Eesti võivad kaevud ära kuivada.
Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevdirektor Vahur Tarkmees ütles ERR-ile, et kraanivee survega võib probleemi olla rannikuäärsetes piirkondades, kus põhjaveevarud on piiratud ja jagatud. Üheks näiteks tõi Tarkmees Viimsi, kus viimastel päevadel on veesurvega probleeme olnud, ning lisas, et see probleem tekib, kui inimesed palju ja ühel ajal vett tarbivad.
Tarkmees ütles, et vee-ettevõtted märkavad kohe, kui tarbimine ületab piirid, mida veevärk on võimeline välja pumpama ja torudesse laskma.
Samas tekib piiratud põhjaveevarude liigsel väljapumpamisel üks suur risk, lisas Tarkmees. Nimelt hakkab merevesi tungima põhjaveekihtidesse ja rikub ära veekvaliteedi.
"Risk on olemas ja päris reaalne," ütles Tarkmees merevee imbumise kohta, kuid lisas, et see on pikaajaline protsess.
Virumaa Teataja kirjutas, et paljude inimeste salvkaevud hakkavad tühjaks jääma, kuid vallavalitsused tulevad abivajajatele vastu ning aitavad neid veevarustusega. Samas on mure vanainimestega, kellel pole võimalust endale kuidagi vett vedada.
Tarkmees selgitas, et paljudes Eesti piirkondades juhtub seda kuivematel aegadel pea igal suvel. Samas ütles Tarkmees, et ka madalamad puurkaevud võivad madala veetaseme tõttu kuivaks jääda.
Et kaevud uuesti vett täis oleks, peab Tarkmehe sõnul tulema pikaajalisem sajuperiood. Lühike hoovihm võib tekitada aga vastupidiselt ohtliku olukorra. Hoovihm uhab salvkaevudesse pinnavett, mis võib tervisele olla ohtlik, selgitas Tarkmees.
"Igasugused põuad on erakorralised, aga annavad tunnistust, et need võivad üha sagemini Eestis ette tulla," ütles Tarkmees.
Paljud vee-ettevõtted üle Eesti ütlesid ERR-ile, et põuaperiood nende puurkaevusid kuidagi ei mõjuta. Puurkaevud asuvad nii sügaval maa sees ja seega ei ole nende veevarustus seotud kuidagi sademetega.
Toimetaja: Grete-Liina Roosve