Hinnatõusu veduriks võivad talveks taas asuda toidukaubad ({{commentsTotal}})

Praegu veavad Eestis inflatsiooni energiahinnad, kuid talveks võib hinnakasvu kiirendama hakata toidu kallinemine.

"Tavapäraselt antakse juulis esialgsed hinnangud põllumajanduse saagikusele, mis kajastuvad maailmaturu hindades. Ebasoodsate ilmaolude tõttu Euroopas võib aiasaaduste ja teraviljade kallinemine põhjustada talvekuudel kiiremat hinnakasvu. Näiteks 2010. ja 2012. aasta talvel kiirendas aiasaaduste kallinemine inflatsiooni rohkem kui 1 protsendipunkti võrra," ütles juuli tarbijahinnaindeksi kasvu kommenteerides Eesti Panga ökonomist Sulev Pert.

Rahandusministeerium: inflatsiooni veavad tõusvad energiahinnad

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Kristjan Pungase sõnul veavad inflatsiooni tõusvad energiahinnad.

"Energiahindade tõus on viimastel kuudel jätkunud nii Eestis kui ka euroalal laiemalt. Kui euroalal kergitasid energiahinnad inflatsiooni viimaste aastate kõrgeimale tasemele, siis meil tasakaalustas seda maksumeetmete panuse vähenemine ning toidu hinnatõusu pidurdumie," ütles Pungas pressiteate vahendusel.

Lisaks kõrgetele naftahindadele on Pungase sõnul energiahindu kergitanud ka elektri ja ahjukütte oluline kallinemine.

"Põhjamaades pikemat aega püsinud ebasoodsad ilmastikuolud ning elektrijaamade hooldused on põhjustanud börsielektri kiire kallinemise, mis läbi heade ühenduste jõuab ka meie tarbijateni. Eestis oli elektri börsihind juulis kaheksa aasta kõrgeim, mis tähendab, et majapidamiste elektriarve on keskeltläbi 17 protsenti suurem kui aasta tagasi," lisas ta.

Analüütiku sõnul püsivad tulevikutehingute kohaselt kõrged elektrihinnad tuleva aasta kevadeni.

"Ahjukütte hinnad on samuti tõusutrendil, mida on põhjustanud sademeterohkest möödunud aasta sügis-talvest tingitud toormele ligipääsu halvenemine kui ka katlamajade suurenenud puitkütuse kasutamine. Arvestades ka kõrgeid kütusehindu, moodustasid tõusnud energiahinnad koguni poole juuli inflatsioonist," märkis Pungas.

Swedbank: hinnatõusu vedasid eluasemega seotud kulud

Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmiku hinnangul panustas juulis 3,5-protsendilisse hinnatõusu enim eluasemega seotud kulud.

"Hinnatõus ulatus juulis 3,5 protsendini. Kõige rohkem panustas tarbimiskorvi kallinemisse eluase. Tõusid nii üüri kui elektri hinnad. Elektri hind on aastaga märkimisväärselt ülespoole liikunud tänu madalale veetasemele Põhjala hüdroelektrijaamades, tootmissisendite kallinemisele ja tavapärastele remonttöödele energia tarbimise madalhooajal," ütles Elmik BNS-ile.

"Mootorikütuste hind kasvas nii kõrgemate aktsiisimäärade kui nafta hinna tõusu tõttu. Nafta hind, 75 USA dollarit barreli kohta, oli juulis poole kallim kui aasta tagasi. Nafta hinda toetavad tugev nõudlus ja tarneprobleemid Iraanis ja Venetsueelas. Swedbanki hinnangul püsib nafta hind tänavu üle 70 USA dollari barreli kohta ja langeb siis veidi järgmisel aastal," märkis Elmik.

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni FAO andmetel alanesid juulis maailmas kõigi peamiste toiduainete hinnad, kuna nõudlus oli madal ja varud piisavad. Teravilja hinda kergitab lähikuudel ilmselt kehv saagikus Euroopas.

"Toiduainete reaalne müügimaht Eestis väheneb, sest müügikäive kasvab hindadest aeglasemalt. Konkurentsi kasvades on supermarketite kaubanduslik juurdehindlus statistikaameti andmetel aastaga vähenenud," ütles Elmik.

Swedbanki prognoosi järgi ulatub hinnatõus Eestis sel aastal üle kolme protsendi. Erinevatest kaubagruppidest panustavad hinnatõusu kõige rohkem eluase, toit, alkohol ja tubakas. Maksuameti andmetel jätkus teises kvartalis kiire palgatõus – keskmine brutopalk kasvas hindadest ligikaudu kaks korda kiiremini – viidates palgatöötajate elujärje jätkuvale paranemisele.

SEB: Eesti inflatsioon püsib euroala keskmisest kõrgemana

SEB privaatpanganduse strateegi Peeter Koppeli sõnul püsib Eesti inflatsioon euroala keskmisest nähtavas tulevikus kõrgemana, kuna tööjõupuudusele kiireid lahendusi pole ja energiahinnad püsivad kõrged.

Koppeli sõnul sõltub Eesti väike ja avatud majandus väliskeskkonnast ning reageerib väliskeskkonnale nii-öelda võimendusega. "Kui meie peamistel majanduspartneritel on majanduskasv, on meie majanduskasv kiirem. Kiirema majanduskasvu tingimustes kipub meil kiirenema ka inflatsioon," ütles Koppel BNS-ile.

"Teenuste puhul panustab sellesse eelkõige kasvuperioodil eriti hästi endast märku andev krooniline tööjõupuudus ning sellest tulenev palgasurve. Väliskeskkonnast me nii-öelda impordime inflatsiooni aga energiahindade kaudu. Kuna hetkel püsib väliskeskkond enam-vähem soodne, surve energiahindade suhteliselt kõrgel püsimiseks püsib ning tööjõupuudus on teatavasti probleem, millele kiireid lahendusi ei ole, siis püsib meie inflatsioon euroala keskmisest nähtavas tulevikus kõrgemana," märkis Koppel.

Tarbijahinnaindeks tõusis juulis aastaga 3,5 protsenti ja võrreldes juuniga 0,1 protsenti. Kaubad olid 2017. aasta juuliga võrreldes 2,9 protsenti ja teenused 4,4 protsenti kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta juuliga võrreldes tõusnud 10,1 protsenti ja mittereguleeritavad hinnad 1,7 protsenti, teatas statistikaamet teisipäeval.

Allikas: BNS, ERR



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: