Raketi otsinguala on koondunud Endla raba ümbrusse ({{commentsTotal}})

{{1533722280000 | amCalendar}}
Endla raba
Endla raba Autor/allikas: maps.google.com

Õhuväe ülem kolonel Riivo Valge sõnul on seni laekunud ligi 60 vihjet teisipäeval Eesti õhuruumis eksikombel välja tulistatud raketi kohta, mis kantakse kaardile, et otsinguoperatsiooni lihtsustada.

Mis täpselt Hispaania hävituslennukis juhtus, et rakett välja lendas, Valge sõnul öelda veel ei saa, sest seda alles uuritakse.

"Raketi trajektoor on praegu kinnitatud ja otsinguala on koondunud Endla raba ümbrusesse," rääkis Valge intervjuus Vikerraadiole.

"Suure tõenäosusega see rakett plahvatas õhus. Kindlust, et ohtu pole, lisab see, et ta kokkupõrkel maapinnaga hävineb. Kuna meil ei ole otsest kinnitust, et keegi oleks näinud plahvatust või raketi tükke, käsitleme seda kui ohtlikku intsidenti ja katsume saada teooriatele kinnituse," selgitas õhuväe ülem.

Inimestelt on vihjeid tulnud seni 60 kandis, kuid vaid 20 puhul on olnud alust neid tõsiselt võtta.

"Kahjuks või õnneks ei ole ükski viinud raketi leidmiseni. Kuid ka need teated õhus toimunud helisignaalidest või või plahvatustest on meile abiks. Neid kaardile kandes võib järeldada ja oletada, et inimesed võisid kuulda raketi ülehelikiiruse saavutamise häält või õhus plahvatuse häält," selgitas kolonel.

"Vihjed on kõik kaudsed, mis põhinevad sellele, et keegi kuulis midagi umbes selles suunas," lisas ta.

Õhuväe ülema sõnul on võimalik, et rakett hävines õhus umbes kuue kilomeetri kõrgusel ja tükid pudenesid maapinnale laiali. Kui nii, siis on ka tõenäosus nende tükkide leidmiseks kaduvväike.

Selgitus, miks kandis Hispaania hävitaja õppelennu ajal relvastust, on koloneli sõnul lihtne: õhuturbemissioonil olevad lennukid on alati valmiduses ka õppuse või harjutuslennu ajal minema n-ö päris missioonile.

Siiani on vastuseta küsimus, kuidas sai rakett välja lennata kogemata. "Lühike versioon jutust on see, et piloot peab aktiveerima mitu lülitust. Võib-olla jäid osad lülitused tegemata või tehti vales järjekorras. Aga see kõik on spekulatsioon, kus detailideni minna ei tahaks. See on harukordne, neid asju ei juhtu tihti."

Õhuvägi uurib kõike alates tehnilisest rikkest kuni isetegevusliku otsuseni piloodi poolt. Kedagi praegu hukka mõista või süüdistada ei ole alust, kinnitas Valge. Esialgse uurimistulemuseni võib minna kuni kuu aega.

Jüri Ratas vestles NATO peasekretäriga

Peaminister Jüri Ratas arutas vahejuhtumit telefonivestluses NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga, teatas valitsuse pressibüroo.

"Ütlesin NATO peasekretärile, et see on tõsine juhtum ja oleme Eestis mõistetavalt selle pärast väga mures. Tänu jumalale, et teadaolevalt ei saanud keegi intsidendi tagajärjel vigastada," lausus Ratas.

"Palusin NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi, et NATO võtaks vahejuhtumit väga tõsiselt ning tegeleks asjaolude kiire väljaselgitamisega. Pole kahtlust, et meie ametiasutused panustavad sellesse igakülgselt. Sain peasekretärilt kinnituse, et ka NATO ja õhuturbega vahetult seotud liitlased teevad sama. NATO õhuturbemissioon on oluline osa Eesti ja kogu alliansi julgeoleku tagamisest," ütles peaminister.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: Vikerraadio, "Uudis+"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: