Mälestusmärkidele on soditud haakrist, kirjutatud vigases saksa keeles sõnumeid ning põletatud neid ilmselt ka leeklambiga.

Vandaalitsemise avastasid kohalikud elanikud, kes andsid sellest teada politseile, vallavalitsusele ja Eesti Juudi kogukonnale.

Eesti Juudi Kogukonna esinaine Alla Jakobson ütles, et on vapustanud ja nördinud.

"Ma ei saa kutsuda inimesteks neid natsilembelisi, kes on niisuguse jõhkruse ja vihaga ründavad süütute ohvrite mälestust", ütles Alla Jakobson.

"Eestis on alati suhtutud suure lugupidamise ja austusega surnute mälestusse, vaatamata rahvusest. Eesti elanik ei saa nii käituda, seepärast olen kindel, et memoriaali rüvetasid need, kes vihkavad Eestit ja seda tuleb pidada ka Eesti vabariigi iseseisvuse taastamise aastapäevaks ajastatud provokatsiooniks," lisas ta ja avaldas tänu neile, kes andis teada sündmusest.

Politsei palub rüüstajate leidmiseks abi

Politsei palub Jõelähtme inimeste abi, et memoriaali rüüstajaid leida.

"Tegemist on väga kahetusväärse juhtumiga. Sõja ajal hukatud ohvrite mälestuseks paigaldatud mälestusmärgid väärivad austust. Teeme omalt poolt kõik, et välja selgitada inimesed, kes antud teo toime panid, sest sellisele käitumisele ei ole mitte mingit õigustust," lausus operatiivjuht Urmas Krull.

"Aktuaalsele kaamerale" rääkis Krull, et selliseid tegusid on toime pannud eri taustaga inimesed, kuid üldjuhul on nende ajend olnud huligaanne.

Ta palus, et kõik, kellel on võimalike rüvetajate kohta infot, annaksid sellest teada häirekeskuse numbril 112.

Juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks alustati kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi 149 lõige 1 tunnustel.

Mälestusmärk püstitati 1960. aastal

Kalevi-Liiva mändide all puhkab arvatavalt kuni 6000 natside käe läbi mõrvatut. 1942. aastal asus seal Saksa okupatsioonivõimude loodud Jägala koonduslaagri hukkamispaik. Mõrvatud juutidele püstitatud mälestusmärk asub seal aastast 1960.

"See ongi see koht, kuhu toodi Poolast, Tšehhist ja saksamaalt juute just selleks, et nad siin hävitada," lausus Alla Jakobson.

Hinnanguliselt oli seal Teise maailmasõja ajal tapetutest 2000 mustlased ehk romad. 2007. aastal püstitatud mälestuskivi on ühtlasi esimene mustlaste mälestusmärk Eestis. Põhja-Eesti Romade Ühingul kulus selleks loa saamiseks eri instantside uksi kulutades kuus aastat.

Juutidele püstitatud mälestusmärke on Eestis rünnatud varemgi.

"Neid juhtumeid on, aga ma ei saa öelda, et see on midagi regulaarset, et me tunneme sellepärast muret. Ma arvan, et Eestile see ei ole omane," tõdes Jakobson.