Eesti Juudi Kogukonna esimees Alla Jakobson ütles ERR-ile, et mälestusmärgid tehti väga kiiresti korda.

"Absoluutselt korda tehtud, informatsiooni tabel on tehtud ja kõik on absoluutselt korras," ütles Jakobson.

22. augustil avastati, et natsismiohvrite mälestusmärke on rüvetatud - mälestusmärkidele oli soditud haakrist, kirjutatud vigases saksa keeles sõnumeid ning põletatud neid ilmselt ka leeklambiga.

Politsei alustas juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks kriminaalmenetlust.
Teisipäeval ütles PPA pressiesindaja ERR-ile, et hetkeseisuga ei ole kahtlustatavana kedagi üle kuulatud ning uurimine jätkub. 

Harjumaal Jõelähtme vallas asuval Kalevi-Liival hukati Teise maailmasõja ajal tuhandeid juute ja mustlasi.

Mälestustseremoonial osalevad Juudi kogukonna liikmed, kultuuriministeeriumi, välisministeeriumi, muinsuskaitseameti, Eesti Muinsuskaitse Seltsi, Jõelähtme valla ning Saksamaa, Tšehhi, Poola ja USA suursaatkondade esindajad ning muud ühiskonna esindajad.

5. septembril 1942 saabusid Eestisse Tšehhist Theresienstadti ehk Terezini getost esimesed deporteeritud juudid, kellest suurem osa hukati Kalevi-Liival juba samal päeval. Aastatel 1942 kuni 1944 mõrvati Kalevi-Liivale liigi 6000 Tšehhist, Saksamaalt ja Poolast juuti.

Eesti Juudi Kogukond korraldab Kalevi Liival hukatute mälestustseremoonia koos eri riikide saatkondadega igal aastal 5. septembril.