IT-arendused ei suuda seadusloomega sammu pidada, PPA palub õiguspausi ({{commentsTotal}})

Eesti sisserännet reguleerivat välismaalaste seadust muudetakse nii tihti, et riigi infosüsteeme ei jõuta seadusemuudatustega samas tempos arendada. Politsei, kellel tuleb teha üha enam käsitööd, palub seadusloomesse paariaastast pausi.

Viimati muutus välismaalaste seadus paar nädalat tagasi ning tänavu oli see juba neljas kord. Läinud aastal muudeti sama seadust viis korda. Mitu suuremat muutmisplaani on aga alles siseministeeriumi ametnike laual ning mõned rändavad eelnõuna kooskõlastusringil. Näiteks eelnõu, mis muudaks välismaalasele muu hulgas lihtsamaks siinse töökohavahetuse ja abikaasa Eestisse kutsumise, peaks osaliselt jõustuma juba tuleva aasta aprillis. Ja vähemalt seaduseelnõu seletuskirja järgi peaks selleks ajaks valmima ka seadusemuudatust toetav infosüsteemide arendus. Politsei- ja piirivalveameti arendusosakonna juhataja Krista Aas aga tõdeb, et just IT-arendustega jäädakse hätta.

"Kolm viimast välismaalaste seaduse muudatust on meil kõik tänaseks täielikult rakendamata infosüsteemides. Isegi kui raha on olemas, siis arendused võtavad ka üksjagu aega ja kui neid muudatusi tuleb järjest uusi peale ja neid vanu ei jõuta rakendada, siis arenduste võlg ajas järjest kasvab. Ja ühtlasi see tähendab seda, et iga uue muudatuse jõustamiseks läheb järjest pikem aeg," rääkis Aas ERR-ile.

Politseile tähendab see, et jõustunud seadust tuleb hakata rakendama ilma toetava infosüsteemita. Ehk seletuskirjad räägivad, kuidas muudatused aitavad politseil inimressurssi säästa, aga tegelikult tuleb nüri käsitööd hoopis juurde. Inimesed ja ettevõtted tunnevad seda pikemates järjekordades.

"Üks muudatus näiteks puudutab seda, kus taotleja, kes taotleb elamisluba selleks, et töötada au pairina Eestis, tal on õigus saada sellel alusel elamisluba, aga meie infosüsteem ei võimalda panna elamisloale õiget märget. Mida me siis teeme: siis me trükime talle eraldi paberi peal tõendi ikkagi, et see elamisluba on antud just nimelt sellel alusel," tõi Aas näite.

Seda, et IT-arendused on seaduseloome tempost maha jäänud, tõdeb ka siseministeeriumi migratsioonipoliitika asekantsler Raivo Küüt.

"Küll on põhjuseid selles, et asjad võivad ajas kallimaks minna algsest plaanist, võivad rohkem aega võtta, on vaja sisse osta teatud tüüpi inimtööjõudu, kas seda võimekust on meie turul olemas mingisuguse arenduse peale. Nii et mitte ühtegi võluvitsa, et mida rakendada ja see teeks kõik korda, sellist pole. Ehk neid tuleb kõiki vaadata projekthaaval. Niimoodi neid siis ka selles kriisiplaanis vaatame," rääkis Küüt.

Ehk Raivo Küüdi sõnul on olemas kava, mida järgides peaks infosüsteemid ikkagi korda saama. Krista Aas aga ütleb, et lisaks siseministeeriumi kiiremale arendustööle ootab politsei ka õigusrahu. Ehk seda, et praegu veel menetluses seadusemuudatused ei jõustuks enne 2021. aastat.

"Välismaalaste seaduse ja rändeteemalisi muudatusi tuleks täna pidurdada ja vaadata kõike seda tervikuna pikemaajalise põhimõttelisema protsessi raames, mida ka siseministeerium veab."

Aas viitab siin siseministeeriumis kokku kutsutud töörühmale, mis peaks tuleva aasta suvel esitama valitsusele ettepanekud pikemast plaanist, kuidas sisserännet puudutavat seadusandlust muuta. Ühtlasi kogutakse ministeeriumis mõtteid, kuidas tõkestada ebaseaduslikku rännet.

"Ehk siis mõelda see temaatika korralikult läbi, analüüsida ka juba tehtud muudatusi, et kuidas need on meie sisserännet, meie tööjõuturgu, kuni meie avaliku korrani välja, mõjutanud, kas need on andnud soovitud tulemust või mitte. Ja valmistada ette läbimõeldud korralik muudatuste pakett. Ja kuni selle ajani proovida olemaoleva seadusandluse raames hakkama saada," loetles Aas.

Raivo Küüt ütleb, et politsei- ja piirivalveameti ettepanekut kindlasti kaalutakse.

"Aga veelkord ma ütlen, et on väga palju erinevaid huvigruppe ja erinevaid vajadusi. Ja me peame oma tööandjatele looma võimalikult head keskkonda selleks, et Eesti saaks areneda. See kompromissi tegemine käibki seal, et üks, mis on vajalik ühiskonnale ja teine, mis on konkreetselt PPA-le oma töö tegemiseks vajalik."

Krista Aas lisab arutelusse veel ühe aspekti. Ehk pidevad seadusemuudatused on sundinud edasi lükkama ka niisuguseid arendusi, mida ükski seadus otseselt ei nõua, aga mis võiks teenindust inimeste jaoks paremaks muuta.

"Paar näidet lihtsalt: Et oleks võimalik taotleda Eesti kodaniku passi, elamisluba aga ka lühiajalist töötamist registreerida e-taotluskeskkonnas. Või siis kullerteenusega väljastamine, ehk siis et inimene ei pea oma dokumendile tulema järgi teenindusse vaid ta saab selle tellida kulleriga endale sobivasse kohta. Need samamoodi eeldavad infosüsteemide arendust aga need niiöelda mugavusteenused muudkui lükkuvad ja lükkuvad ajas edasi."

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: