Turu-uuringute AS uurib valijatelt ka seda, millise erakonna poolt nad valimistel kindlasti ei hääletaks. Siiani on Keskerakond olnud see partei, kelle puhul enim vastajaid leiab, et nad seda parteid ei valiks. Kuid Keskerakonna põhimõtteliste vastaste hulk on kahanemas - augustikuises uuringus oli selliseid vastajaid 42 protsenti, mis on väiksem näitaja kui 2018. aasta esimese poolaasta keskmine 48 protsenti.

Augustis tõusis vastaste hulgalt esmakordselt teisele kohale EKRE. 34 protsenti küsitlusele vastanutest ütles, et nad kindlasti ei hääletaks valimistel EKRE poolt. 2018. aasta esimese poolaasta vastaste keskmine oli EKRE-l olnud 27 protsenti. Ehk paralleelselt EKRE toetuse kasvuga kasvab ka nende valijate hulk, kes mitte mingil juhul EKRE-t ei valiks.

Kolmandal kohal oli Reformierakond, keda kindlasti ei valiks 31 protsenti. Sotsiaaldemokraate ei valiks 18 protsenti Turu-uuringute küsitlusele vastanutest.

Teised eelistused näitavad potentsiaali

Turu-uuringute AS küsis vastajatelt ka, millised oleksid nende teised eelistused ehk kelle poolt oleksid nad valmis kaaluma veel hääletada. See näitab erakonna potentsiaali oskusliku kampaaniaga oma toetajaskonda suurendada.

Kõige suurem, mõlemal 18 protsenti, on teiste eelistuste osakaal Reformierakonnal ja Sotsiaaldemokraatidel.

Rohelised on teiseks eelistuseks koguni 16 protsendil valijatest ehk nende potentsiaal valimiskünnist ületada oleks tugevate nimede ja tugeva valimisprogrammi puhul suur.

Parlamendiparteidest on kõige väiksem teine eelistus Isamaal - üheksa protsenti.

Liites kokku esimene ja teised eelistused, on Keskerakonna ja Reformierakonna toetus võrdne - 36 protsenti. Kolmandal kohal on EKRE 28 protsendi ja neljandal Sotsiaaldemokraadid 22 protsendiga.