Kui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks oma hääle Keskerakonnale 27 protsenti valijatest, selgus ERR-i tellitud Turu-uuringute AS-i küsitlusest. Sama suur oli peaministripartei toetus ka juunikuus. Juulis Turu-uuringud erakondade populaarsusküsitlust läbi ei viinud.

Populaarsusedetabeli teisel kohal on Reformierakond 25 protsendi suuruse toetusega. Samas on Reformierakonna toetus olnud viimastel kuudel langustrendis.

Kui Kaja Kallas valiti aprillis erakonna esimeheks, kerkis Reformierakonna toetus viimaste aastate rekordkõrgele 33 protsendile. Mais oli Reformierakonna toetus 30 ja juunis 28 protsenti. Augustikuu 25 protsenti on vaid veidi enam kui oli Reformierakonnal Hanno Pevkuri juhtimisel 2017. aasta keskmisena (24 protsenti).

Toetajaid sai juurde EKRE, keda toetas augustis 19 protsenti vastanutest. Nii kõrgele ei ole Mart Helme juhitava erakonna toetus Turu-uuringute küsitlustes kunagi varem küündinud. EKRE toetuse kasvu on näidanud ka Emori küsitlus.

Ka Sotsiaaldemokraatlik erakond kasvatas oma toetajaskonda. Kui juunis oli neil toetajaid üheksa protsenti, siis augustis 11. Sotsid on ületanud aprillikuise mõõna, kui nende toetus langes valimiskünnise lähedal olevale kuuele protsendile.

Jätkuvalt valimiskünnise piiril on nime vahetanud Isamaa (varem IRL). Neid toetas viis protsenti valijatest, mis on erakonna tase olnud üsna mitmed viimased kuud.

Valimiskünnise alla jääksid Rohelised, ehkki nende toetus kasvas juunikuu kahelt protsendilt augustis neljale protsendile.

Sisetülidega silma paistva Vabaerakonna toetus langes aga juunikuu neljalt protsendilt augustis vaid kahele protsendile.

Valitsuskoalitsiooni erakondade summaarne toetus oli augustis 43 ning opositsiooniparteidel 35 protsenti (juunis oli koalitsiooni kogutoetus 41 ja opositsioonil 50 protsenti).

Täpsemate toetustenumbritega erinevates sotsiaal-demograafilistes alajaotustes saab tutvuda ERR.ee reitingute alamlehel.

Turu-uuringute AS küsitles 8. kuni 26. augustini ERR-i uudistetoimetuse tellimusel näost-näkku meetodil 1000 inimest nende kodudes. Uuringutulemustes on esitatud nende vastajate osakaal, kes omasid poliitilist eelistust. See muudab uuringutulemused võrreldavaks riigikogu valimiste olukorraga.

Nende kodanike osakaal, kes kas ei oska oma eelistust öelda, ei toeta mitte kedagi või keeldub oma eelistust avaldamast, oli juunis 33 protsenti (juunis 39). 1000 inimese küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10 protsenti.

Eelseisvad riigikogu valimised toimuvad 3. märtsil 2019.

Kell 11 kommenteerivad ERR.ee veebisaates uuringutulemusi lähemalt sotsioloog Juhan Kivirähk ning ajakirjanikud Toomas Sildam ja Urmet Kook.