ERR-i töötaja, Raadio 2 saatejuht Jakob Rosin on pime. See tähendab, et Gonsiori tänavale tööletulekuks vajab ta teeületamisel fooritule helimärguandeid - kas põleb parasjagu punane või roheline tuli. Punase tule korral peaks foor tegema aeglaselt tiksuvat häält, rohelise korral aga kiiret kõrinat. Kuna aga Gonsiori ristmikust selliste fooride puudumise tõttu üle tee ei saa, on Jakob pidanud igapäevaselt taksoga tööle ja koju sõitma. Tegelikult ootab ta päeva, et saaks iseseisvalt bussiga tööl käima hakata.

Septembris valmib Gonsiori tänav rekonstrueeritud kujul. Tallinna transpordiamet kirjutas tänavale paigaldatavate uute fooride hankesse sisse ka summerid ehk helimärguanded, mis peaksid käivituma paar nädalat pärast tänava taasavamist liiklusele. Seega peaks Jakob Rosinal umbes kuu aja pärast avanema võimalus oma unistus teostada: sõita bussiga tööle ning minna jala üle Gonsiori tänava.

Rosin igatseb olukorda, kust enam-vähem igalt poolt saaks üle tee - see teeks linnaruumi palju hõlpsamini kasutatavaks.

"Kui mul täna on vaja minna aadressile, kus ma varem pole käinud, üksinda, siis ma ei julge üksi minna. Kui oleksid olemas foorid, siis ma vähemalt julgeksin katsetada, ehkki eksiksin ilmselt pooleks tunniks ära, aga jõuaksin vähemalt eluga üle tee," arutleb Rosin.

Rosin ütleb, et "kõrinaga" foor puudumine pärsib ta elu väga. Näiteks peab foori puudumisel sõitma mitu bussipeatust kaugemale, sest sealt saab vaegnägijale mõeldud fooriga üle tee ning siis tuleb pikk maa tagasi vantsida.

"See on ajakulukas ja tüütu," võtab Rosin kokku.

Rekonstrueeritavad ristmikud saavad "kõrisevad" foorid

Kui ühiskondlikele hoonetele tuleb tagada ligipääs puudega inimestele, siis tänavale kui oma loomult kõige ühiskondlikumale kohale need nõuded ei laiene. Nõnda ongi liikumispuudega inimesed võidelnud kõrgete äärekivide vastu ning vaegnägijad heliga fooride eest.

Põhja-Eesti Pimedate Ühing saatis pea kaks aastat tagasi Tallinna transpordiametile nimekirja ligi 60 ülekäigust, mis vajaksid kiiremas korras vaegnägijatele sobivaid helilisi foore. Näiteks on puudu vaegnägijaid abistavad foorid Vabaduse väljakul, samuti tugiteenuseid pakkuvate sotsiaalkindlustusameti ja töötukassa juures, superministeeriumisse ja rahvusraamatukokku viivatel ülekäikudel, Ülemiste jaama ja lauluväljaku Oru värava juures, Sõle tänaval Pelgulinna haigla juures jne.

Soovituslik nimekiri puudutab veel kümmekonda ülekäiku.

Kokku on Tallinnas umbes 500 foori, millest summeriga on varustatud 51 ehk kümnendik.

Kahe aasta jooksul on nimekirjas toodud fooridest saanud helimärguanded ühe käe sõrmedel üles loetletav hulk.

Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna liiklusseadmete peaspetsialist Raimond Nõugast ütles ERR-ile, et linn lähtub summerite paigaldamisel põhimõttest, kus kõik rekonstrueeritavad liiklussõlmed selle vaikimisi ka saavad.

"Meei teenistusnõuetes on see olemas, et need peab panema uutele fooridele peale," ütles Nõugast.

Tänavu on "kõristid" lisandunud Hobujaama ristmikule, kus tehti kõigile jalakäijatele olukord mugavamaks, nii et "rohelise" korral saab igast suunast teed korraga ületada.

Samuti lisati vaegnägijatega arvestavad foorid Lõkke tänavale ja Mere puiesteele Viru ringi äärde. Viimane oli plaaniväline ja selle ajasid välja murelikud linnakodanikud, kes korduvalt pöördusid transpordiametisse palvega see foor ülekäiguvõimaluse lisamisega vaegnägijatele, kuivõrd seda foori kasutab igapäevaselt sealtkaudu tööle liikuv pime naine, keda sageli aitab üle tee seal taksopeatuses kliente ootav taksojuht.

Tänavu on tulekul veel Gonsiori tänava uued foorid. Kõik rekonstrueeritud Gonsiori tänava teeületuskohad saavad pimedatega arvestavad foorid, kokku kirjutati hankesse sisse 80 summerit. Ka Tondi-Tammsaare-Rahumäe ületuskohad, mille lähistele jäävad mitmed suured ühiskondlikud hooned, mh haigla, varustatakse vaegnägijafooridega. Täpsemalt, foorid on juba paigas, ent rohelise tellimise nupud on veel paigaldamata.

Foor tuleb ka jalakäijatega palju õnnetusi kaasa toonud seni reguleerimata Tallinna Ülikooli ülekäigurajale, mis saab üksiti vaegnägijaseadistuse.

Kui taotlus heaks kiidetakse, saab ka Liivalaia tänava foor, mis mh silmakliinikusse viib, vaegnägijaid abistava foori.

Rahvusvaheline regulatsioon puudub

Raimond Nõugast aga pole kindel, et vaegnägijate foorid oleks hea mõte.

"Meil pole seadusandluse pügalat, mis annaks mõista, kus suunas milline piiksumine peab toimuma. Kui ristmikul on erinevates suundades summer tööl, võime tekitada halvema olukorra, kui praegu on. Näiteks kui teed soovib ületada vaegnägijast välismaalane, siis ta võib mõista seda signaali valesti ja pärast on transpordiamet süüdi," põhjendab ta.

Jakob Rosin ei pea seda põhjendust pädevaks. "Ma ei ole kursis, kas mingi standard on vastu võetud või ei ole, aga üldiselt on igal pool nii, et kui foor tiksub kiiresti, siis on roheline."

Üldiselt on Rosin siiski rahul: olukord paraneb, ehkki väga aeglaselt. Samas muudab linn vahel juba paigaldatud foori seadeid. Nii tekitab segadust, kui juba harjumuspärane heli on korraga tükk maad vaiksem või kõriseb teise taktiga.

Nõugast ütleb, et linnaelanikud on teinud transpordiametile kaebusi: kui kõrisev ülekäik asub eramajade läheduses, ei saavat sealsed elanikud öösel magada, kui foor valjult tiksuma hakkab.

Selle vastu aitaksid Rosina sõnul intelligentsemad foorid, mis üldise mürafooni langedes ka ise vaiksemalt häälitsema hakkaksid, ent niisugusi lahendusi Tallinnas kasutusele võetud ei ole.

Samuti eelistab transpordiamet summerite paigaldamisel neid ülekäike, kust saab ühe korraga üle. Seetõttu jäeti Haabersti viadukti ehitusel summerid paigaldamata ja mindi hoopis jalakäijate tunneli teed. Seda soovitab Nõugast ka vaegnägijatele.

"Maa peal ei ole seal väga ohutu ega loogiline liikumisviis. Me ei soosi maapealset liikumist, sest need nupuga foorid tekitavad katkestuse liikluses. Kui liiklust mittetakistav viis on olemas, ei taha luua võimalusi, kus on veel teine ületusviis ka olemas," selgitas Nõugast. "Me ei saa rõhuda ainult pimedatele, peame kõigile mõtlema."

Augusti lõpul saatis Tallinna transpordiametile kirja ka nägemispuuetega laste vanemate liit, et tagada vaegnägijatest lastele ohutum koolitee, ent neid saab linn aidata alles siis, kui vanemad varustavad transpordiameti ka statistikaga, kui palju vaegnägijatest lapsi mingit ülekäiku kasutab. Kuna raha on alati piiratud koguses, teeb linn oma otsused sagedasema kasutuse alusel. Üks heli tekitav seadeldis maksab 640 eurot, samas pole nende jaoks eelarves iga-aastaselt kindlat summat ette nähtud.