IMF kiirendab abiprogrammi väljamakseid kriisist räsitud Argentinale ({{commentsTotal}})

{{1535606100000 | amCalendar}}

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) nõustus kiirendama väljamakseid Argentina valitsuse kasinusprogrammi toetuseks, ütles riigi president Mauricio Macri.

Argentinat tabanud majanduskriis, ohjamatu inflatsioon ja kõrge eelarvedefitsiit on tekitanud ebakindlust kohalikel finantsturgudel Presidendi teade tuligi vahetult enne sealse börsi avanemist kolmapäeval.

"Viimase nädala jooksul on turgudel ilmnenud uued märgid umbusaldusest, eriti seoses meie võimega omandada rahastust 2019. aastaks," nentis Macri, lisades, et IMF tagab kõik vahendid, mida on vaja järgmise aasta finantsprogrammi elluviimiseks.

Juunis kiitis IMF pärast Argentina peeso järsku langust heaks 50 miljardi eurose abilaenu Argentinale ja nüüdne samm tähendab selle väljamaksete kiirendamist. Vastutasuks nõustus valitsus vähendama oma eelarve defitsiiti mulluselt 3,9 protsendilt 2,7 protsendile ja tuleval aastal 1,3 protsendile sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Osa IMF-i abiprogrammist on suunatud riigieelarve toetamiseks ja osa riigi keskpangale, et kolme aastase perioodi vältel toetada peesot. Esimesed 15 miljardit sellest abist on juba välja makstud.

Argentina inflatsiooniks prognoositakse tänavu enam kui 30 protsenti ja alates aasta algusest on peeso kukkunud enam kui 40 protsenti. Juunis kahanes riigi majandus kolmandat järjestikust kuud, kuuvõrdluses 6,7 protsenti ja aastavõrdluses 0,6 protsenti.

Analüütikute sõnul peaksid rahandusminister ja Argentiina Panga juht tagasi astuma, sest on kaotanud usaldusväärsuse.

"Anarhia üha suureneb. Praegu võimul oleva administratsiooni poliitilise usaldusväärsuse puudumine ja lisaks 2015. aasta juhtkonnast jäänud halb maine on viinud kaoseni. See on Argentinas ohtlik protsess, mida märkavad ja tajuvad ka investorid ja seetõttu voolab kapital riigist välja," selgitas Marcelo Trovato.

Argentina ekspresident peab taas kohtu ette ilmuma

Argentina endine president Cristina Kirchner kutsuti riigi suurima korruptsioonijuurdluse raames teist korda kohtusse, teatas kolmapäeval tema advokaat.

Möödunud nädalal tühistas senat ajutiselt Kirchneri immuniteedi ja võimud otsisid läbi kolm temale kuuluvat maja.

Küsimusele, kas vastab tõele, et ekspresident peab esmaspäeval taas korruptsioonivastase kohtuniku Claudio Bonadio ette ilmuma, vastas tema advokaat Gregorio Dalbon: "Jah, see on tõsi."

Kirchner käis esmakordselt Bonadio jutul 13. augustil osana juurdlusest nõndanimetatud korruptsioonimärkmike asjas. Kõnealune korruptsioonijuhtum sai oma nime selle järgi, et väidetavat altkäemaksu kohale toimetanud autojuht Oscar Centeno jäädvustas raha liikumise märkmikes.

Centeno oli praeguseks vahi alla võetud endise aseplaneerimisministri Roberto Barrata autojuht.

Tema tõendite järgi oli Kirchnerite Buenos Airese residents koht, kus anti üle miljoneid dollareid sularahas. Raha anti käest kätte ka valitsuse peakorteris Casada Rosas ning presidendi ametlikus residentsis.

Prokurörid usuvad, et 65-aastane senaator oli tema presidentuuri ajal üks peamisi kasusaajaid miljonite dollarite ulatuses pistisest vastutasuks soodsate riigihangete tulemuste ees.

Cristina Kirchner oli Argentina president aastatel 2007-2015. Aastatel 2003-2007 valitses riiki tema abikaasa Néstor Kirchner.

Kirchner püüdis oma Twitteri kontol asja tühisena näidata. Riigil, mille valuuta on vabalanguses, on tähtsamaidki probleeme, kirjutas ta.

"Dollari eest tuleb varsti välja käia 35 peesot ja Bonadio kutsub mind jälle välja," lisas ekspresident.

Kirchner on kõrgeim ametiisik, keda uuritakse korruptsioonimärkmike asjas, mille raames on vahistatud kümneid tähtsaid ärimehi ja endisi valitsusametnikke.

Endine president on süüdistanud oma hädades praegust vasakpoolset riigipead Mauricio Macrit.

"Alates hetkest kui insener Maurico Macri sai võimule, on mulle osaks saanud mitmekordne kohtulik tagakiusamine," teatas Kirchner kohtule kirjalikus avalduses.

Kirchner on oma kohtulahingutest hoolimata üks Argentina populaarsemaid poliitikuid.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS/ERR



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: