Sajad tuhanded inimesed on põgenenud Venezuelast majanduse kokkuvarisemise tõttu, mis on kaasa toonud toidu ja ravimite nappuse ning probleemid avalikes teenustes.

Ecuadori pealinnas Quitos kohtunud 13 riigist keeldus dokumendile allkirja andmast ainult Venezuela vasakpoolne liitlane Boliivia.

Resolutsioonis kutsutakse "looma humanitaarabi mehhanism, mis võimaldaks kriitilist olukorda leevendada".

Samuti kutsutakse Caracast "nõustuma regiooni valitsuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide koostööga", et hoolitseda nende riikide kogukondade eest, kes Venezuelas elavad.

Venezuela presidendi Nicolás Maduro parem käsi Diosdado Cabello andis vastulöögi, nimetades Ecuadoris koos olnud riikide rühma "jälestus- ja häbiväärseks".

Resolutsiooni allkirjastanud riigid kutsusid Madurot kindlustama riigist lahkuda soovijatele reisidokumendid. See on muutunud üha raskemaks, kuna Venezuelas napib ka paberit.

"Ma arvan, et me saadame tähtsa sõnumi miljonitele venezueellastele, kes liiguvad meie regioonis," ütles Tšiili konsulaar- ja rändeküsimuste direktor Raul Sanhueza. "Me ütleme neile, et me aktsepteerime nende aegunud dokumente rände-eesmärkidel," sõnas ta.

ÜRO hinnangul on Venezuelast alates 2015. aastast lahkunud umbes 1,6 miljonit inimest, kuigi Maduro väitis esmaspäeval, et kahe aastaga on lahkunuid vaid 600 000.

Venezuela majandus on juba neli aastat kokku tõmbunud ning Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) teatas, et inflatsioon võib sel aastal ulatuda miljoni protsendini.

Colombia on andnud ajutise elamisloa 870 000 Venezuela kodanikule ning Peruu teatel on neile saabunud üle 400 000 venezueellase.

Kolmapäeval peab Ameerika Riikide Organisatsioon (OAS) Washingtonis istungi, et arutada Venezuela rändekriisi.