Oponendid on süüdistanud Maduro režiimi igasuguse teisitimõtlemise autoritaarses mahasurumises neli aastat kestnud majandussurutise ajal, mis on toonud kaasa Venezuela elanikest 87 protsendi vaesusse langemise, selgub mitme ülikooli uuringust.

Amnesty raport keskendus julgeolekujõudude toime pandud vägivallale operatsioonide käigus Venezuela suuremate linnade vaestes linnajagudes.

"Riigiametnikud rakendavad sõjalisi meetodeid, kasutades julgeolekuoperatsioonide ajal jõudu kuritahtlikul ja üleliigsel moel ja mõnel juhul teadlikult tappes," ütles Amnesty avalduses.

"AI poolt dokumenteeritud juhtudel olid ohvrid relvitud. Lahkamistel tuvastati kuulihaavad kaelas, kurgus ja peas. Nad tapeti põlvitamise või lamamise ajal," ütles Amnesty Hispaania haru direktor Esteban Beltrán.

Tema sõnul on mõrvade arv Venezuelas suurem kui paljudes "riikides, kus käib sõda".

Venezuelas pannakse toime 89 tapmist 100 000 elaniku kohta ning seda on kolm korda rohkem kui kuritegevusest räsitud naaberriigis Brasiilias, ütles Amnesty Argentina haru rahvusvahelise justiitspoliitika direktor Mariana Fontoura Marques.

Tema sõnul on "julgeoleku puudumine üks peamisi põhjuseid, mille venetsuellased riigist lahkumise põhjusena välja toovad".

ÜRO andmeil on alates 2015. aastast kodumaalt lahkunud 1,6 miljonit Venezuela kodanikku ning enamik neist on suundunud Colombiasse.

Colombia on andnud ajutise elamisloa 870 000 Venezuela kodanikule ning Peruu teatel on neile saabunud üle 400 000 venetsueellase. Colombial on Venezuelaga 2200-kilomeetriline piir. Lisaks Colombiale on venetsueellaste väljaränne asetanud suure koorma ka Brasiiliale, Ecuadorile ja Peruule.

Venezuela majandus on juba neli aastat kokku tõmbunud ning Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) teatas, et inflatsioon võib sel aastal ulatuda miljoni protsendini.