Venezuela põgenikekriis võtab üha laiemaid mõõtmeid ({{commentsTotal}})

{{1535197500000 | amCalendar}}
Foto: DOUGLAS JUAREZ/Reuters/Scanpix

Alates 2014. aastast on Venezuelast majanduskriisi tõttu põgenenud üle kahe miljoni inimese ning Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM) hoiatas, et kriis võib kasvada sama tõsiseks nagu 2015. aastal Vahemerel.

Venezuelast põgenetakse kehva majandusliku olukorra pärast, riigis napib nii toitu, ravimeid kui esmatarbekaupu, vahendas BBC.

Venezuela naaberriigid üritavad saabujate tulva piirata. Peruu immigratsiooniameti andmetel elab seal umbes 400 000 Venezuela migranti, kellest enamik on saabunud viimase aasta jooksul. Laupäeval kehtima hakanud reeglite järgi peab kõigil saabujail olema kehtiv pass, samas kui senini piisas piiriületuseks ID-kaardist.

Samasuguse muudatuse tegi juba varem ka Ecuador, kuid sealne kohus otsustas reedel, et passinõue rikub varem sõlmitud piirkondlikke vaba liikumise leppeid.

Ka Brasiilia Roraima osariik üritas augustis piiri Venezuelaga sulgeda, kuid sealgi ei pidanud kohus seda põhjendatuks.

Peruu peaminister Cesar Villanueva ütles, et Venezuelast saabujatelt piiril passi küsimine ei tähenda, nagu Peruu migrantide ees ukse kinni paneks. Tema sõnul ei saa ID-kaardilt lihtsalt piisavalt infot ja neid on lihtne võltsida.

Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) esindaja Joel Millmani sõnul annavad nii naaberriikide tegevus ka hiljutine vägivallatsemine Brasiilia piiril märku, et regioon vajab abi.

"See on kasvamas selliseks kriisiks, mida oleme näinud teistes maailma paigus, eriti Vahemerel," rääkis ta ajakirjanikele. "Keeruline olukord võib väga kiiresti kriisiks paisuda ja peame selleks valmis olema."

Chiara Cardoletti ÜRO põgenikeagentuurist leidis aga, et teised selle piirkonna riigid on Venezuela põgenikud vastu võtnud ja aitavad neid, et vältida sellist migratsioonikriisi, mis Euroopas tekkis.

ÜRO peasekretär Antonio Guterres kavatseb moodustada meeskonna, kes kriisi lahendamiseks tegutsema asuks, Ecuadoris kogunevad septembris aga 13 riigi esindajad, et samal teemal nõu pidada. 

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: