Arutelul osalenud teadlased ütlesid "Välisilmale", et ehkki Ühendkuningriik on kindlalt tõotanud Euroopa kaitsekoostööst edaspidigi mitte kõrvale hoida, on mandririigid, sealhulgas Põhjala, igaks juhuks moodustamas senisest tugevamaid piirkondlikke koostööliite. Piirkonna julgeolekule peaks see muidugi kasulik olema.

Helsingi Ülikooli rahvusvahelise poliitika dotsent Hanna Ojanen tuletas meelde, et tõsisemalt hakati Läänemere julgeolekuolukorrale mõtlema alles mõne aasta eest, kui Venemaa agressiivne käitumine Ukrainas seniseid tõekspidamisi ümber hindama sundis.

Sellest peale on palju muutunud. Nii Soome kui ka Rootsi on hakanud enda kaitsmisele ja ka kaitsekoostööle rohkem tähelepanu pöörama, hoopis rohkem on siinkandis näha aga ka NATO-t ja ka USA-d.

Selle kõrval aga otsivad nii Läänemere riigid, kui ka Euroopa Liidust lahkuv Ühendkuningriik ise samuti hoopis uusi kaitsekoostöö võimalusi:

"Rohkem kui Brexit sunnivad regionaalset koostööd arendama aga USA praeguse presidendi segased avaldused, mille tõttu on usaldus USA kaitsekilbi vastu mõneti langenud," lausus Helsingi Ülikooli rahvusvahelise poliitika dotsent Hanna Ojanen.

Norra Rahvusvaheliste Suhete Instituudi juhtivteadur Pernille Rieker aga tuletas meelde, et Norra on üks neist piirkonna riikidest, kes teistele energiajulgeolekut pakub, lihtsalt seetõttu, et Norra maagaas on oluline alternatiiv Venemaa maagaasile.

"Eestile on eriti oluline energiajulgeolek. See on ka üks valdkond, kus koostöö Balti riikide ja Põhjamaade vahel peab tihenema," sõnas ta.