Kõnes, mis analüüsis Soome välis- ja julgeolekupoliitikat, nentis riigipea, et rahvusvaheline olukord on väga ebastabiilne ning Külma sõja järgse maailma kõikidel kontinentidel on näha suurvõimude konkurentsi.

Lahendust nägi Niinistö nii Euroopa Liidu koostöös, koostöös NATO-ga, kuhu riik küll ise ei kuulu, kui ka selles, et tagada Brexiti-järgse Ühendkuningriigi lähedane side EL-iga.

Soome lähipiirkonna puhul märkis Niinistö, et viimasel ajal on suurvõimud nagu USA, Venemaa ja Hiina näitamas üles üha suuremat huvi Arktika vastu. Riigipea hinnangul on Artkika puhul olulised nii kliimamuutuse teemad kui ka julgeolekulised küsimused.

Samas tunnistas ta, et kõigi kaheksa Arktika riigi ühe laua taha saamine on keeruline, ja lihtsam on teha koostööd väiksemates gruppides.

"On väga hästi teada, et Soome ja Rootsi koostöö on viimastel aastatel hämmastava kiirusega intensiivistunud. Sellega seoses on kindlasti kasulik luua uusi sidemeid meie ühise naabri Norraga. Ma olen kutsunud septembri alguseks kokku Soome, Rootsi ja Norra peaministrite mitteametliku kohtumise, millest võtavad osa ka kaitse- ja siseministrid. Eesmärgiks on esimest korda sellises koosseisus vahetada mitteametlikult mõtteid julgeolekupoliitika teemal," selgitas Niinistö.