Planeerimisseaduse üks autoreid: riik pööras avaliku huvi mõiste pea peale ({{commentsTotal}})

Foto: Madis Hindre/ERR

Omal ajal planeerimisseaduse väljatöötamise töörühma kuulunud jurist Tuulikki Laesson leiab, et valitsus eirab tselluloositehase rajamiseks algatatud riigi eriplaneeringu lõpetamisega seaduse mõtet ning pöörab ülekaaluka avaliku huvi mõiste pea peale. Tulevikus võib see hakata valusalt kätte maksma, usub jurist intervjuus ERR-ile.

Mida see valitsuse otsus algatada eriplaneeringu lõpetamine tähendab ja mida see endaga kaasa võib tuua?

Tänasel päeval, kui vaadata seda eriplaneeringu lõpetamise korralduse eelnõu, siis siin on toodud välja, et see põhjus on ülekaalukas avalik huvi. Kui nüüd käsitleda planeerimisseadust, siis täpselt analoogne ülekaalukas avalik huvi oleks lõpetamise aluseks ka üldplaneeringute puhul, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute puhul, isegi maakonnaplaneeringute puhul ja kindlasti ka detailplaneeringute puhul.

Palun tooge mõni näide.

Meil on täna selline hästi suur ja problemaatiline olukord Hiiumaa tuuleenergeetika maakonnaplaneeringu osas, kus kohus on leidnud augustikuus, et kuna keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) oli teostatud valesti, siis järelikult on tuuleenergeetikat puudutav maakonnaplaneeringu eriplaneering ehk teemaplaneering kehtetu algusest peale ehk tühine, tuleb alustada uuesti.

See ülekaalukas avalik huvi selles kontekstis, mis on täna selle konkreetse tselluloositehasega toodud välja, on seotud üheselt kohaliku omavalitsuse negatiivse arvamusega ehk kohalik omavalitsus ei ole tahtnud, pluss sellega, et inimesed on öelnud "ei-ei-ei, me ei ole nõus sellega, mida tahetakse teha".

Ülekantuna nüüd sellele Hiiumaale võiks öelda, et ilmselgelt seal oli ka 2009. aastal ligi 9000 häält, kes ütlesid, et nemad ei taha, ja ei ole vaidlust ka selles, et seal on kohalikud omavalitsused olnud negatiivselt häälestatud sellesama tuuleenergeetika teemaplaneeringu osas. Mis tähendaks tegelikult seda, et kui me võtame täpselt analoogse olukorra, siis me saame öelda, et Hiiumaale mitte kunagi ühtegi tuuleenergeetika maakonnaplaneeringut ei tohiks tulla sellisel viisil, nagu see oli juba kehtestatud.

Nii et on oht, et riik lõikab selle pretsedendiga endale tulevikus tugevalt näppu?

Jah. Kui vaadata, millised need üldised avalikud huvid olid eelnevatel perioodidel, siis reeglina need avalikud huvid on olnud üldse riiklikud huvid ehk siis puudutavad riigi kaitsevõimekust. Siin näitena võib tuua, et meil on läbi aegade olnud vaidlusi Muhumaal, kus radarikompleksi ehitusega seoses Muhu vallavalitsus on öelnud, et nendele ei meeldi see, ja kohalikele inimestele ka ei ole meeldinud. Järelikult, kui nüüd tuua paralleel ja öelda, et meil on üldiselt avalikud huvid ehk omavalitsusele ei meeldi ja inimestele ka ei meeldi - nad ei pea isegi seal kohapeal elama, aga neile see lihtsalt ei meeldi -, siis saab öelda, et meil selliseid asju justkui tuleks. Mis on nonsenss. Ei ole mitte mingit vaidlust ju selles, et kaitserajatisi, julgeolekuga seonduvaid asju on vaja.

See suurem teema järgnevalt on järelikult see, et mille puhul meil siis hakkavad riigi huvid prevaleerima selle üldise avaliku huvi üle, kui me üldise avaliku huvi defineerime ümber. Ehk siis defineerime niimoodi, et inimesed on vastu, kohalikud omavalitsused on vastu, järelikult üldine avalik huvi on vastu.

Kas seadus üldse lubab seda niimoodi tõlgendada, et seda võib lõpetada?

Seaduse poole pealt... nii nagu te teate, et on kaks juristi, kolm arvamust. Ma üldse ei kahtle selles, et algatamise lõpetamine on sellisel kujul võimalik. Kui küsida, kas see on planeerimisseaduse eesmärgiga kooskõlas, siis tegelikult minu arusaamist mööda ei ole. Planeerimismenetlus peaks olema oma olemuselt demokraatlik, mis tähendabki seda, et inimesed saavad vastu vaielda. Aga seda vastuvaidlemist vaadatakse lõppotsuse tegemisel, ehk siis kõigepealt peaksid olema uuringud, siis vaadatakse, kuhu see asukoht tuleb. Inimesed võivad vahepeal vastu olla, ei ole üldse probleemi, kui inimesed on vastu, aga see vastuolemine vaadatakse tegelikult üle lõppotsuse tegemisel. Siin jääb paratamatult mulje, et kui kohalik omavalitsus on vastu, siis on midagi teistmoodi, kui siis, kui inimesed on vastu.

Meil on päris palju olnud vaidlusi, et riik või kohalik omavalitsus kehtestab ära mingi planeeringu ja inimesed on selle vastu, aga sellest hoolimata riik kehtestab. Näitena võib siia tuua kasvõi Rail Balticu, seal on ju samamoodi: inimesed on vastu, kohalik omavalitsus on võib-olla ka vastu, aga riik on kehtestanud, ja ilmselgelt see asi tuleb ja see ongi tõenäoliselt mõistlik, et tuleb.

Praegu jääb paratamatult selline mulje, et kui on meil teatud omavalitsused vastu, ehk siis teatud kooslusega valitud omavalitsusega vastu, siis meil on võib-olla teistsugune olukord.

Kas see on viide poliitilisele olukorrale?

Jah, see oli praegusel hetkel viide poliitilisele olukorrale. Sellesama Rail Balticu puhul meil ei ole vaidlust, et meil on kohalikud omavalitsused olnud selle vastu, aga see igal juhul ju tuleb.

See, mis morjendab mind ennast, on, et see annab selge signaali, et ükski investor ei saa mitte kunagi olla kindel, et kui ta suhtleb riigiga ehk avaliku võimuga, et teda võetakse partnerina. Praegusel hetkel on minu jaoks arusaamatu see, et siin korralduse eelnõus on kirjutatud, et Est-Fori huve ei pea üldse vaatama, ja ei pea vaatama sellepärast, et kuna tegemist on riigi eriplaneeringuga, siis järelikult on olulised ainult riigi huvid. Ehk kohaliku omavalitsuse huvid pole olulised, et kohalike elanike huvid pole sellisel viisil olulised ega ka võimaliku investori huvid pole olulised.

Mis tegelikult tähendab seda, et meil tekib olukord, et kui me vaatame riigi eriplaneeringute liike - noh, gaasitrass, ei ole mitte mingisugust vaidlust, et kindlasti ei ole Eesti riik see, kes seda gaasitrassi rajaks. Või siis mingid kõrgepingeliinid, mis Eesti Energia valdkonda kuuluvad, nende puhul, ma arvan, et ei ole võimalik, et me ei vaata seda, et meid ei huvita. Või siis põlevkivikaevandused - põlevkivi puhul ju samamoodi on võimalik öelda praegu, et ei-ei, üldistes avalikes huvides seda ei ole vaja, et me tahame saada selliseks toredaks, puhta keskkonnaga riigiks ja järelikult meie põlevkivikaevandused on halvad, meil peaks olema võib-olla hoopis mingi teistsugune energiajulgeoleku tagamise viis, no ostame Norrast hüdroenergiat näiteks.

Kas niisugune tehas, nagu Est-For on plaaninud, peaks üldse käima eriplaneeringu alusel?

Kui te minu käest küsite, siis mina tegelikult arvan, et ei peaks. See on pigem kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Samal ajal ma annan endale aru, et saavutada olukord, kus kohalikud omavalitsused teevad koostööd - antud juhul taheti saavutada seda, et asukohavalikus oleks mitu erinevat maakonda ehk hästi mitmeid erinevaid omavalitsusi -, siis selline olukord, kus kõik kohalikud omavalitsused teeksid koostööd ja algataksid ühel ajal kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu, ei ole võimalik.

Kui me pragmaatiliselt vaatame, siis me peaksime tegelikult ütlema, et kõikide nende asjade puhul, kus on võimalik asukoha valik erinevates maakondades, peaksid käima riigi eriplaneeringu järgi. See sõna "riigi" seal ees ei oma ehk nii palju tähelepanu - see ei ole mitte see, et on riiklik huvi niivõrd suur, vaid et tegemist on sellise valikupõhimõttega, mida tuleks teha üle maakondade, üle kohalike omavalitsuste, lihtsalt muidu ei ole võimalik seda valikut teha.

Mis on seaduses selle ülekaaluka avaliku huvi mõte?

Selle ülekaaluka avaliku huvi puhul peeti silmas tegelikult eelkõige riigi enda huve. Nii julgeolekukaalutlusi, nii majanduslikke huve, nii ka seda, et kui riigi poolt on võetud vastu mingisugused põhimõtted, millega on mindud ja kaitstud näiteks teistes rahvusvahelistes organisatsioonides oma tegevust, siis ka need tegelikult lähevad sinna alla. Ma pean praegu silmas näiteks Natura alasid, need lähevad kõik selle ülekaaluka avaliku huvi alla.

Kui Est-For Invest otsustaks pöörduda kohtusse nüüd selle riigi otsuse peale, kumb võidaks?

Ma arvan, et siin ei ole väga palju kahtlust: kui vaadata seda korraldust ja vaadata seda, et Est-Fori huvid on viidud nulli, ehk neid ei ole üldse kaalutletud, siis sellise sõnastusega korralduse puhul ma arvan, et kohus vaatab peale ja ütleb, et ei ole põhjendatud, ei ole kaalutletud, ja ongi kogu lugu. Aga see ei tähenda seda, et samasugust otsust ei võiks tulla. Ehk kui minna tühistamise peale, esitada tühistamiskaebus, siis ma arvan, et see oleks Est-Fori jaoks positiivne, aga see ei tähenda seda, et nad saaksid seda tehast.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: