Tselluloositehase eriplaneeringu lõpetamise eelnõus kaalub avalik huvi üles riigi huvi ({{commentsTotal}})

{{1536827820000 | amCalendar}}

Rahandusministeeriumis valminud eelnõu tselluloositehase riigi eriplaneeringu lõpetamiseks seab kaalukausile riigi huvi ja ülekaaluka avaliku huvi. Viimane on eelnõu järgi olulisem.

Kolmapäeva hilisõhtul riigihaldusminister Janek Mäggi (Keskerakond) allkirja saanud eelnõu peaks rahandusministeeriumi hinnangul andma valitsusele piisavalt argumente, et lähiajal tselluloositehase eriplaneering lõpetada. Eelnõus öeldakse, et ülekaalukas avalik huvi oleks andnud võimaluse juba eos eriplaneering algatamata jätta. Toona, läinud aasta maikuus seda huvi veel ei tunnetatud, küll aga rääkisid ministeeriumid riiklikust huvist ja seda just tehase rajamise vasu. Ehkki tartumaalaste vastuseis tuli välja alles hiljem, usub ministeerium, et sama argument, ehk ülekaalukas avalik huvi, tuleb nüüd riikliku huviga kaalukausile seada.

"Avalik huvi, mis eelkõige väljendus kohaliku keskkonna säilimise näol ja mida väljendasid näiteks kohalikud omavalitsused, oli valitsuse jaoks olulisem kui riiklik huvi selle menetluse kaudu selline asi läbi kaaluda," rääkis ERR-ile rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Tiit Oidjärv.

Avaliku huvina nimetatakse eelnõus tartumaalaste soovi, et väljakujunenud elu- ja looduskeskkond säiliks ning tõdetakse, et tehase rajamisega kujundataks ümber keskkond, aga suureneks ka oht välisõhu ja vee kvaliteedile. Samas just seda ohtu ja võimalikke mõjusid keskkonnale pidi uurima planeeringu tarvis kavandatud keskkonnamõjude hindamine.

"Iga ehitamise puhul on vältimatu see, et keskkond muutub. Tõsi, me ei tea, milline on selle täpne ulatus, milline on selle täpne ajaline perspektiiv ja nii edasi. Aga me teame kindlasti seda, et keskkonna muutumine toimub igal juhul," sõnas Oidjärv.

Eelnõus on üles loetud ka kõik huvigrupid, kes tehase rajamisele vastu seisavad. Alates Tartu linnast ja lõpetades MTÜ-ga Emajõe Kaitseks. Samas üks olulisemaid küsimusi on, kas niisugune ülekaaluka avaliku huvi esiletõstmine ei tekita pretsedenti. Ehk kas kohalike vastuseis ei saa olla tulevikus aluseks ükskõik missuguse riigi eriplaneeringu lõpetamiseks.

Tiit Oidjärve seisukoht: "Minu hinnangul ei saa, sest kõik asjaolud on ühekordsed ja erilised. Ma mõtlesin, kuidas seda hästi näitlikustada ja mõtlesin ühe sellise näite välja, et kui korra osta kotitäis kartuleid ja see ära keeta ja need keedetud kartulid ei maitse, siis see tähendaks, et selle peale tuleb otsus, et rohkem ma köögivilju ei söö. Lihtsalt antud juhul valitsus võttis seisukoha, et asjaolud on nende jaoks piisavad ja tuleb see otsus teha."

Tartu linnasekretär Jüri Mölder ütles sama küsimuse peale, et kuna varasemat praktikat riigi eriplaneeringute algatamise ja lõpetamise kohta ei ole, siis on edasise jaoks oluline iga tehtud otsus.

"Kindlasti see avaldab mõju ja selles osas vajab rahandusministeeriumi poolt ettevalmisatud eelnõus argumentatsioon veel eraldi läbimõtestamist ja analüüsimist," nentis Mölder.

Tema hinnangul võib rahandusministeeriumis koostatud eelnõu aidata küll eriplaneeringu lõpetada, kuid Tartu linna seisukohalt oli vildakas kogu protsess.

"Me jätkuvalt leiame, et selline planeering poleks kunagi tohtinud algatatud saada. Kuna planeerimisseadus kehtib ju sellisena praegu edasi, siis seda enam on meie jaoks tegemist põhimõttelise küsimusega. Me ei ole kaitstud selle eest, et kellelgi võib pähe tulla järgmine idee mistahes suvalise erahuvist lähtuva ehitise rajamiseks või kavandamiseks mõne omavalitsusüksuse territooriumile riigi eriplaneeringu abil."

Linnavalitsus loodab pärast neljapäevast volikogu istungit saata pöördumise riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile ja paluda, et planeerimisseadus osaliselt kehtetuks kuulutataks. Esiteks punktis, mis lubab ettevõtjal katta eriplaneeringu kulud ja teiseks nendes punktides, kus seisab, millal ja miks üldse eriplaneeringut algatada võib. Nimelt soovib Tartu linn, et seaduses mainitud riigi huvi täpsemalt lahti kirjutataks.

Eelnõus on mainitud ka võimalust lõpetada eriplaneering ainult Tartumaal, kuid sellel ei nähta mõtet. Nimelt, kui jätta planeeringualasse alles ainult Viljandimaa, jääks senisest alast järele kõigest viis protsenti.

Ministeeriumid, aga ka kohalikud omavalitsused ja tehase rajamisest huvitatud AS Est-For Invest saavad eelnõu kohta arvamusi jagada veel 30 päeva.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: