Kaitseministeerium esitas sel nädalal valitsuskabinetile ettepanekud riigi kohustavate teadete kättetoimetamise tõhustamiseks.

Praeguse olukorra kirjelduses tõi ministeerium näitena välja, et valitsemisalas tegutsev kaitseressursside amet saadab iga-aastaselt kaitseväekohustuslastele ligi 25 000 kättetoimetamist vajavat kutset ja teatist arstliku komisjoni ja ajateenistusse ilmumiseks. Lisanduvad veel reservis olevatele isikutele saadetavad sõjaaja ametikohale määramise teatised ning õppekogunemise kutsed.

Üheksal juhul kümnest saadetakse dokumendid paberil ja posti teel või allkirja vastu, seejuures iga-aastaselt on raskendatud tuhandete kutsete kättetoimetamine ja paljud neist jäävadki kätte toimetamata - kaitseväekohustuslase muutunud elukoha ja iganenud aadressandmete tõttu või kaitseväekohustuslaste soovimatuse tõttu dokumente ja nendega kaasnevaid kohustusi vastu võtta.

2016. aastal ei jõudnud adressaadini neist kutsetest 24 protsenti ja 2017. aastal 22 protsenti. Kohustavaid dokumente saadetakse ka siseministeeriumi ning justiitsministeeriumi valitsemisalas ning sellega kaasneb märkimisväärne kulu.

Politsei- ja piirivalveamet saadab ligi 60 protsenti trahviteadetest tähtkirja teel, kuna isikud ei kinnita neile elektrooniliselt saabunud trahviteate kättesaamist. Sellele kulub aastas üle 200 000 euro.

Veebruarist muutunud regulatsiooniga ei pea enam haldusorgan küsima isikult luba elektrooniliseks dokumendi edastamiseks, ent analoogselt tähtkirjaga peab olema ka elektroonilisel kättetoimetamisel fikseeritud selle kirja kättesaamine.

Seega peab infosüsteem registreerima dokumendi avamise või peab adressaat kinnitama elektrooniliselt dokumendi kättesaamise.

Seadusest tulenevat kohustus sellise kinnituse andmiseks isikul ei ole. Kui ta seda ei tee, tuleb talle saata ikkagi tähtkiri. Kõik see tõotab nüüd muutuda.

Suhtlemine ainult [email protected] kaudu

Eelkirjeldatust tulenevalt tegi kaitseministeerium valitsusele ettepaneku, et teabevärav eesti.ee saavutaks riikliku postkasti funktsionaalsuse ning sinna saadetud dokumendid loetaks kättetoimetatuks teatud tähtaja möödumisel.

Ettepaneku põhjal hakkaks riigiga suhtlemine toimuma vaid [email protected] postiaadressi kaudu ning inimestel lasub edaspidi kohustus seda e-posti aadressi teatava regulaarsusega külastada.

Dokumentide kättetoimetamiseks eesti.ee teabeväravas tuleks kaitseministeeriumi hinnangul muuta haldusmenetluse seadust selliselt, et [email protected] aadressile saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui saatmise hetkest on möödunud teatud tähtaeg. See tähtaeg pole veel paigas, kuid välja on pakutud 30 päeva.

Endiselt jääks kehtima erandkorras paberil dokumentide saatmise võimalus juhul, kui inimene on selleks esitanud põhjendatud taotluse.

Riikliku postkasti elluviimiseks saab majandusministeerium kohustuse töötada välja uus funktsionaalsus selleks, et oleks võimalik saata e-kirju [email protected] aadressile ilma, et see oleks aktiveeritud. Lisaks sellele, arendatakse välja postkasti funktsionaalsus, kus saab olema võimalik tutvuda kirjaga, mille saadeti aktiveerimata [email protected] aadressile.

Samal ajal jääb kehtima ka suunamise funktsionaalsus võimaldades suunata kirju e-posti aadressile, mida kliendid kasutavad.

Kaitseministeerium märgib, et kohustavate teadete elektroonilise kättetoimetamise sisseseadmine arvestab infoühiskonnas toimunud muutustega, võttes õigusruumis arvesse tehnilisi arenguid.