Suurõppus Vostok-2018 on Nõukogude Liidu lagunemise järgne suurim sõjaline õppus Venemaal. Õppusi juhib Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu, kes võrdles õppust 1981. aasta õppusega Zapad-81, mille raames mängiti läbi ka NATO ründamine. Sel suvel kaitseväe luurekeskuse ülema tööd alustanud kolonelleitnant Margo Grosberg rääkis ERR-ile, et kuigi suurõppus Vostok toimub meie jaoks piltlikult öeldes teisel pool maakera, jälgib Eesti kaitsevägi seda tähelepanelikult.

"Eks iga sõjaline tegevus Venemaal on meile kui sõjaväelastele oluline. Eriti arvestades selle mastaapi. Et see toimub teisel pool maakera, ega sellepärast ole selle olulisus väiksem. Jah, otsene sõjaline oht on väiksem kui mulluse Zapadi õppuse ajal, mis toimus vahetult Peipsi järve taga. Aga igasugu võimekuse kasv kandub üle kogu relvajõududele - sellise suure õpiprotsessiga kui Vostok õppus parandatakse kogu süsteemi," rääkis Grosberg.

Suurtel sõjalistel õppustel on vastaseks mõni kujuteldav riik või blokk, mille taga on vähem või rohkem aimatav mõni konkreetne riik või ühendus. Vostok-2018 puhul rõhutab Venemaa, et stsenaarium on fiktiivne ehk kus on sinine ja punane osapool. Eesti luurekeskuse ülema sõnul ei tähenda see, et kuskil punase templiga paberil pole läbi mõeldud, kes seal taga tegelikult on.

Lisaks Venemaa sõduritele võtavad Vostokist osa ka Hiina ja Mongoolia sõdurid. Miks Hiina õppusest osa võtab, selgitas Grosberg sellega, et üheltpoolt on Venemaa sõjalist koostööd Hiinaga varemgi teinud, kuid teisalt tahab Venemaa maailmale näidata, et Hiina on nende suur ja tugev sõber.

"Eks see ole selline strateegilise kommunikatsiooni näide. 3500 osalevat Hiina sõdurit on ju Hiina mastaabis väga väike number."

Grosberg tunnistas, et sõjalise õppuse kõrval ongi väga oluline selle õppuse poliitiline mõõde, kus Venemaa tahab maailmale näidata oma võimu ja võimekust. Seda enam, et Venemaa on olnud Läänemaailma poolt poliitilises isolatsioonis viimastel aastatel.

"Kaug-Ida on sõjalise õppuse jaoks hea, sest seal on palju tühje alasid, kus saad väljaõpet teha lihtsamalt kui Venemaa lääne või lõuna osas. Samuti on sõjalise mõõtme seisukohalt oluline see, et on vaja suuri väeosasid transportida. Aga kindlasti on Vostokil ka suur poliitiline mõõde. Maailmale näitamise mõõde. Et "Yes We Can" ehk "jah, me suudame"," rääkis Grosberg.

Luurekeskuse ülem tõi välja, et kui Venemaa viib siinpool Uuraleid sõjalisi õppusi läbi, näitab ta osalejate arvu oluliselt väiksemana kui tegelikkus. Teiselpool Uuraleid sellist vajadust pole, kuna seal ei kehti ka Viini dokumendi relvastuskontrolli meetmed.

"Sa ei pea 12 900 osavõtja piiri järgima ega pea kutsuma relvastuskontrolli esindajaid. Sisuliselt saad teha, mida ise tahad. Tõsi, venelased ise afišeerivad, et kõik on avatud ja läbipaistev. Et atašeed on kohale kutsutud ja peamisel polügoonil toimuvat näitab ka Vene meedia."

Venemaa on viimasel ajal hoobelnud ka oma moodsa relvastusega. Luurekeskuse ülema sõnul on veel vara öelda, kui palju modernset relvastust Vostoki käigus tegelikult kasutatakse.

"Eks me hoiame lisaks kõigile muudele allikatele ka avalikel allikatel silma peal, et näha, kui palju on uuemat ja vanemat. Aga eks Vene meedia kajastuse osas tuleb ka olla tähelepanelik. Peab vaatama, kas justkui suvel toimuval õppuse videol on puudel taustal lehed peal või mitte."

Rääkides, mille poolest erineb Vostok-2018 mullusest Zapadist lisaks geograafilisele asukohale, tõi Grosberg välja erineva mastaabi. Kui Zapadil osales hinnanguliselt 100 000 meest (Venemaa väitis ametlikult oluliselt väiksemat numbrit), siis Vostokil 300 000.

"Kindlasti on erinev ka laevastiku osa. Venemaa Vaikse ookeani laevastik on suurem kui Balti laevastik. Ja mida ma pole Vostoki puhul märganud, siis pole seal terroristlike grupeeringute vastaseid operatsioone. Kas see tuleb Hiina osalemise tõttu või mingil muul põhjusel, ei oska ma veel öelda," sõnas Grosberg.

11. septembril algasid Venemaal Kaug-Idas nädal aega kestev suurõppus Vostok-2018, millest võtab osa 300 000 sõjaväelast, lisaks on tehnikast kaasatud ligi 1000 lennukit, 36 000 tanki ning 80 logistika- ja sõjalaeva. Manöövrid kestavad 17. septembrini.

Kaitseväe luurekeskuse ülem kolonelleitnant Margo Grosberg Autor: Priit Mürk/ERR