Riina Sikkut: miks peetakse Kagu-Eesti inimest abitumaks kui teisi? ({{commentsTotal}})

Riina Sikkut.
Riina Sikkut. Autor/allikas: Sotsiaalministeerium

Väide, et kõik töötukassas registreeritud töötud on "õpitud abituses" ja seal üksnes hüvitiste pärast, ei pea vett. Samuti ei saa nõustuda arvamusega, et Kagu-Eesti inimeste aitamine on tragikoomiline, võimatu või ebaotstarbekas, kirjutab tervise- ja tööminister Riina Sikkut vastuseks Mirjam Nutovile.

Vikerraadio päevakommentaaris leidis Mirjam Nutov, et plaan toetada töökohtade loomist Kagu-Eestis ei kanna vilja, sest inimesed ei taha enam tööd teha. Kommentaarist jääb mulje, et piirkonna töötud pole kunagi töötanud ja "on küll töötukassas arvel, aga ei plaanigi kunagi tööle minna." Selle asemel soovivat nad üksnes säilitada töötu staatust, et elada riigi makstavatest toetustest. Ma ei saa selle seisukohaga kuidagi nõus olla. 

Esiteks tugineb seisukoht eksiarvamusele, et riik maksab kõikidele töötutele toetusi. Töötuslõks on olemas, aga see ei puuduta kõiki. 2017. aastal maksti töötuskindlustushüvitist 30 protsendile ja töötutoetust 27 protsendile registreeritud töötutest. Üksikute eranditega (näiteks puudega lapse hooldajate puhul) makstakse neid hüvitisi üksnes neile, kes on enne töötukassasse pöördumist töötanud.

Töötutoetust makstakse kuni 270 päeva, töötuskindlustushüvitist kuni 360 päeva. Seega – töötushüvitisi saavad vaid ligi pooled töötud, nende maksmine on seotud varasema töökogemusega ning neid makstakse üsna lühikest aega.

Muidugi toetame ühiskonnana inimesi ka muul moel: näiteks maksame vähenenud töövõimega inimestele töövõimetoetust, eakatele vanaduspensionit, hädasolijatele toimetulekutoetust. Vanaduspension ja töövõimetoetus säilivad ka siis, kui inimene läheb tööle. Alates selle aasta algusest jätkatakse toimetulekutoetuse maksmist kuuel esimesel töötamise kuul. Nii ei vähenda need toetused motivatsiooni töötada. 

Ühesõnaga – väide, et kõik töötukassas registreeritud töötud on "õpitud abituses" ja seal üksnes hüvitiste pärast, ei pea vett. Sellised töötud on väike vähemus. 

Samuti ei saa nõustuda arvamusega, et Kagu-Eesti inimeste aitamine on tragikoomiline, võimatu või ebaotstarbekas. Kahaneva rahvastikuga niigi väike ühiskond ei saa endale lubada ligi 3000 inimese üle parda heitmist. Seejuures leiab enamik töötuid uue töö kuue kuuga. Üle 24 kuu on töötukassas arvel vaid 2,4 protsenti töötutest. Kommentaarist jääb arusaamatuks, miks peetakse Kagu-Eesti inimesi abitumaks ja kehvemaks kui teiste piirkondade inimesi. 

Miks siis on Kagu-Eestis rohkem tööta inimesi kui mujal? Töötusel on väga erinevaid põhjuseid, näiteks iganenud oskused, keerulised transpordiühendused, muu terviseprobleem või tõesti ka väike töömotivatsioon. Paljud neist probleemidest on Kagu-Eestis levinumad kui mujal. Tööandjal pole aga mõtet hoida palgal inimest, kellele tuleb igal kuul maksta vähemalt alampalk, ent kes panustab ettevõttesse tagasi märksa vähem. Sellele lisandub, et Kagu-Eestis on ettevõtlust vähem kui mujal. 

Kuidas töötuid aidata? Võimalusi ja lähenemisi on erinevaid, üheks neist ongi palgatoetuse maksmine. Kui riik hüvitab osa palgast ning toetab uue töötaja arendamist, võib töötu palkamine muutuda rentaabliks ja tuua piirkondi uusigi ettevõtjaid. Töötades arenevad inimese erialased ja sotsiaalsed oskused, ühtlasi ka võimalus leida tulevikus tööd. Nii on palgatoetusel ka pikaajaline mõju.

Teisisõnu – kui Kagu-Eesti toetus olnuks olemas varem, oleks Nutovi kirjeldatud suurtööandja võib-olla palganud ka kuueteistkümnenda, seitsmeteistkümnenda ja kahekümne kolmanda töötaja. Ja just seda me tahamegi. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: