Töötukassa sõnul on tööandjat ja -otsijat üha keerulisem kokku viia ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Kuigi statistika järgi võiks Eestis rääkida töökohtade puudusest, siis tegelikkuses on hoopis järjest suurem puudus töökätest. Töötukassa sõnul on tööandjat ja tööotsijat järjest keerulisem kokku viia ning tööandja peab muutma oma suhtumist.

Karin Kivi on aastaid töötanud hooajatöölisena. Nüüd aga, mil marja- ja suvehooaeg on möödas, on ka tema tööpõld otsas ning naine läks end töötukassasse arvele võtma, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Minu elutempo ongi niimoodi seatud, et talvel on natuke vaiksemalt selles suhtes, et ei ole kindlat, konkreetset töökohta," ütles ta.

Naine lisas, et tööd tahaks ta leida küll, aga see ei ole nii lihtne. "Kuna ma olen maalt, mul endal transporti ei ole, ma elan üksi, ainult ühistransport, sõltun sellest. Raske, väga raske," selgitas Kivi.

Samal ajal käib Võru südalinnas keskväljaku ehitamine, kuhu on vaja paika laduda viis miljonit kivi. Töö on lihtne ning tasu selle eest väga hea - usinamad on teeninud 1200 eurot kuus kätte. Vaatamata sellele ei ole sinna töötajaid võtta.

"Hetkel kümme inimest saaks kohe kindlasti tööd. Võib-olla isegi rohkem," rääkis Asis Kivi objektijuht Kristjan Reino.

Tema sõnul töötukassast abi ei ole. "Üldjuhul need, kes sealt tulevad, on sellised, et üks päev ilmub ja teine päev ei ilmu. Näiteks tänagi oli niimoodi, et üks meesterahvas tuli tagasi, kes oli peale palgapäeva kaks nädalat kadunud. Töötukassa suunas ta jälle siia, eks ma annan talle siis uue võimaluse. Ja enamik, kes sealt tulevad, on maksehäiretes üleval ja tahavad saada mustalt palka, aga nii need asjad ei käi," selgitas Reino.

Töötukassast öeldakse, et tegelikult on üha keerulisem viia kokku tööandja ja tööotsija, sest ootused ja nõudmised teineteisele on erinevad.

"On tööandjad, kes tulevad töötukassasse klienti otsima, leiavad kiiresti endale sobiliku töötaja ja on väga rahul. Ja on ka tööandjad, kes ütlevad, et töötukassast ei saa mingil juhul kahjuks klienti," rääkis töötukassa Võrumaa osakonna juhataja Ene Kerge.

"Tööandjad peavad muutma oma suhtumist, oma mõttelaadi tööaegade osas ja kindlasti peab hakkama üle vaatama ametijuhendit või tööülesandeid, mida inimesed töökohtadel teevad," sõnas ta.

Töötuna registreeritud ligi 30 000 inimest

Augusti lõpus oli töötuna registreeritud ligi 30 000 inimest. Võrreldes aastataguse ajaga oli kasv 1,4 protsenti. Töötukassa selgitusel oli kasvu taga töövõimereform, kuna uue korra järgi on tööjõu hulka arvatud ka vähenenud töövõimega inimesed.

Töötute osakaal tööealisest elanikkonnast oli augustis 4,6 protsenti. Suvekuudel on töötute arv hooajatööde tõttu enamasti madalam ning töötukassa prognoosib, et sügise hakul hakkab näitaja taas tõusma.

Registreeritud töötus oli augustis kõrgeim Valgamaal ning madalaim Saaremaal. Pikka aega suurima töötuse määraga olnud Ida-Virumaal on töötute arv vähenenud.

Aprillis valminud töötukassa tööjõuvajaduse baromeetri järgi on lähema aasta jooksul suurim puudus ehituse valdkonna juhtidest ehk ehitusjuhtidest ja ehituse projektijuhtidest. Samuti on suur puudus kokkadest, IT valdkonna spetsialistidest ning veoautojuhtidest.

Registeerimata töötuid on töötukassa andmetel praegu kõigest 5000, nendest pool on tööturust täiesti väljalülitunud ehk heitunud. Need arvud näitavad töötukassa hinnangul, et läbi koolituste on üha enam ka n-ö lootusetuid tööotsijaid suutnud tööd leida.

"Tegelikult nende inimeste arv, keda üldiselt on nimetatud heitunuteks, on kahanenud paari-kolme tuhandeni," kinnitas töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonna juhataja Siim Sarapuu.

Tema sõnul on praegu kõigis maakondades suur probleem see, et inimeste kvalifikatsioon ja tööandjate soovitud kvalifikatsioon ei lähe paljudel juhtudel kokku.

"Kui me toome kas või näite sellest, et me võime üle Eesti öelda, et nii registeeritud töötute seas kui ka tegelikult kogu populatsioonis kuskil 35-40 protsenti inimestest ei oma erialast ettevalmistust. Meie kogemus näitab, et selle paari aasta jooksul neid inimesi on järjest rohkem. See on alati küsimus sellest, et kui palju kellelgi on vaja seda stipendiumi saada, milline on tal see muu tugi õppimise ajal," selgitas Sarapuu.

Ta andis soovituse tööandjatele. "Me praegu näeme seda, et kui aastaid tagasi oli meil kolmandik tööandjatest, kes pani töökuulutuse juurde ka tunnitöötasu või palga, siis praegu on see tõusnud nii, et iga teine tööandja paneb välja töötasu numbri. Ja eriti on see hea selliste töökohtade puhul, mis puudutab vähemkvalfitseeritud töökohti, sest inimesed tihtipeale kipuvad vaatama, et see on see toiduettekandja või nõudepesija ja ma sinna ei kandideeri, sest seal on miinimumpalk. Tegelikkus on see, meie poole pöörduvad tööandjad, kes ütlevad, et mul on kaks nädalat töökuulutus üleval olnud, miks mulle pole keegi kandideerinud, ma maksan talle 800 eurot bruto," selgitas Sarapuu.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: