Septembris sai politsei kadunud inimeste kohta ligi 500 teadet ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Septembris sai politsei teadmata kadunud inimeste kohta kokku pea pool tuhat teadet, 30 juhul tuli metsast otsida seal sihi kaotanud seenelisi või marjulisi. Vältimaks traagilisi tagajärgi, on arukale ning rahulikule käitumisele lisaks väga oluline endast esimesel võimalusel teada anda.

Septembris sai politsei teadmata kadunud inimeste kohta kokku 458 teadet, kuus inimest leiti hiljem metsast või maastikult surnuna, vahendas "Aktuaalne kaamera". 

Esmaspäeval kell pool kaks päeval teatas politsei, et laupäeval Põlvamaal Kiidjärvel kadunuks jäänud 88-aastane Anatoly on leitud, paraku enam mitte elusana. Viimane, kes Anatolyga telefoni teel rääkis, oli poltsei koerajuht. Kuna mees ei suutnud hinnata, kas kuuleb koera haukumist läbi telefoni või kostub see metsast, lepiti kokku, et kõne hetkeks katkestatakse. Paraku rohkem Anatoly telefonile enam ei vastanud. On tõenäoline, et teda tabas terviserike.

Anatolyl oli kaasas Samsungi nutitelefon, ta oli häirekeskuse ning politseiga ühenduses neli korda, kuid tema positsioneerimine ei õnnestunud. Ometigi peaks just nutitelefoni saama häirekeskus positsioneerida 100-200 meetri täpsusega.

"Asukoha täpset positsioneerimist mõjutab tihtipeale keskkond, on seal mäed, on seal mets. Teine oluline faktor, kas asukoha positsioneerimine õnnestub või mitte, on see, kas meil on mobiiltelefonil üldse andmeside ja GPS-rakendused sisse lülitatud. Kui need sisse lülitatud ei ole, siis toimib nutitelefon täpselt tavalise mobiiltelefonina," ütles häirekeskuse peadirektori asetäitja Merle Tikk.

Alates möödunud kolmapäevast on Alajõe-Remniku-Smolnitsa metsas kadunud 77-aastane Ivan. Teda otsitakse aktiivselt senini. Viimase kõne häirekeskusesse tegi Ivan kaks päeva pärast kadumist, tänaseks siiski juba pea neli päeva tagasi.

Ida prefektuuri Jõhvi piirkonnapolitseinik Margus Murdsalu kinnitas, et
viimane kõne metsa eksinud isiku poolt laekus neile reede hommikul.

"Telefoninumbrit positsioneeriti, aga kuna tegemist on sellise alaga, kus on mobiilimaste vähe, siis positsioneering ei anna täpset tulemust," nentis ta.

Võimalusi, kuidas oma vanemaid sugulasi või sõpru säästa, tegelikult on. Lisaks andmesidega varustatud nutitelefonile, mille võib ju memmele-taadile, kui viimane selle kasutamisest midagi kuulda ei taha, metsa minnes koos nuputelefoniga lihtsalt kaasa panna, soovitab politsei teha ka paarieurone investeering helkurvesti. Metsa minekust tuleks lähedastele teada anda ja metsa sisenemise koht meelde jätta. Ning kõige olulisem - kõne telefonil 112 tuleb eksimise korral teha kohe, mitte oodata pimeda saabumiseni. Abi ootamiseks peaks valima lagedama koha, sest puu all või põõsa varjus istujat on õhust peaaegu võimatu leida.

"Kõige olulisem on jääda hästi rahulikuks ja kuulata päästekorraldajat," ütles häirekeskuse peadirektori asetäitja Merle Tikk. "Päästekorraldaja annab väga selgeid juhiseid, alustades sellest, kus viibida, et hoida ennast nähtavana, et abiandjad abivajaja võimalikult kiiresti leiaksid, siis, et kuidas olla ohutus piirkonnas, kas liikuda edasi või jääda sündmuskohale ja nii edasi."

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: