Ungari valitsuse sõnul esitasid nad Euroopa Kohtule apellatsiooni lootuses, et lähetatud töötajate direktiivi uuendamine, milles liikmesriigid läinud aasta oktoobris kokku leppisid ja Euroopa Parlament mais heaks kiitis, tühistatakse.

Poola esitas kolmapäeval ECJ-le omapoolse kaebuse reformi vastu, mis piirab 12 kuuga perioodi, mille jooksul saavad ettevõtted saata töötajaid madalapalgalistest riikidest jõukamatesse lühiajaliste lepingutega, maksmata võõrustajariikide sotsiaalmakse.

Lähetatud töötajate direktiiv pärineb 1996. aastast, kuid see on põhjustanud pahameelt lääneriikides, nagu Prantsusmaa, Saksamaa ja Austria, mille hinnangul võrdub see sotsiaalse dumpinguga, mis loob nende tööjõuturul ebaõiglase konkurentsi.

Igasuguste muutuste vastu on aga Ida- ja Kesk-Euroopa riigid, kust enamik odavamat tööjõudu tuleb. Poola on EL-i liige, mis regulatsioonist kõige enam võidab.

Mullu oktoobris saavutatud kompromissiga nõustusid EL-i 28 liikmesriiki piirama seda perioodi 12 kuule, kuid lisasid, et seda võib firma ettepanekul pikendada veel kuue kuu võrra.

Töötajad mitte üksnes ei saaks võõrustajariigi miinimumpalka, vaid ka kõiki täiendavaid boonuseid.

Ungari peaministri Viktor Orbáni kantselei ütles, et muudatused algsetesse reeglitesse "tekitavad kohustusi ja piiranguid vastupidiselt diskrimineerimise keelustamisele".

Poola asevälisminister Konrad Szymanski kritiseeris uue teksti "protektsionistlikku iseloomu", öeldes, et see on vastupidine EL-i tööjõu ja teenuste vaba liikumise põhimõttele.

Pinged Poola ja Ungari ning nende EL-i partnerite vahel on olnud tõsised mitmes võtmetähtsusega valdkonnas nagu rändepoliitika ja kavandatavad muudatused kohtusüsteemis, milles Brüssel näeb õigusriigi õõnestamist.