Reedel anti Nobeli rahuauhind Denis Mukwegele ja Nadia Muradile püüdluste eest teha lõpp seksuaalvägivalla kasutamisele sõjarelvana.

Urmas Paet ütles "Ringvaatele" antud intervjuus, et preemia andmine neile on õigustatud. "Inimlikus plaanis on see üks kõige rängemaid sõjakuritegusid, mida põhimõtteliselt iga päev sooritatakse. Ka täna, ka homme, ka viimase aasta jooksul, nii et kahjuks see ei ole maailmast kuhugi kadunud," lisas ta.

Paeti sõnul on kurjategijate eesmärk vaenlane ka psühholoogiliselt purustada.

"Üldjuhul see näeb nii välja, et mehed tapetakse, naised vägistatakse ja siis ka võib-olla tapetakse, aga võib-olla mitte. Eesmärk on ikkagi vaenlane ka psühholoogiliselt täiesti purustada," kirjeldas ta.

Paet on ise külastanud põgenikelaagreid, kus on naised, keda vaenlase sõjaväelased on vägistanud. "Kui külastasin aasta alguses rohingjade suurt põgenikelaagrit Bangladeshis, siis seal, kohtudes põgenikega, oli pilt see, et paljud naised olid laagris rasedad ja nad olid rasedad sellepärast, et Birma sõdurid olid neid vägistanud. Nende mees oli tapetud, nende meessoost sugulased olid tapetud. Nii et ta oli rasedana seal laagris, kandmas vaenlase sõduri last," rääkis Paet.

Tema hinnangul paneb sõjakurjategijaid oma käitumist muutma hirm.

"Kahjuks tänapäeva maailmas see kõik on karm igapäev. Sellega muud moodi ei ole võimalik võidelda, kui ikkagi need, kes on sõjakuritegude eest vastutavad ja neid käske jagavad, peavad ka ise lõpuks vastutust kandma. Ainult hirm on selliste tegelaste puhul see, mis sunnib oma käitumist ja taktikat muutma."

Paet usub, et pikemas plaanis seksuaalvägivalla kasutamine sõjas kahaneb, sest sellise vägivalla kasutamine on seotud paljuski haridustasemega ja n-ö vanades traditsioonides kinniolemisega.

Paeti sõnul on karistuse pool samuti väga tähtis, et sõjakurjategijad ei tunneks end puutumatuna.

Samas tõdes Paet, et maailm on küüniline koht. Näiteks rohingjate genotsiid on kestnud juba üle kahe aasta, kuid Euroopa Liit pole siiani suutnud otsustada, et lõpetada kaubandussoodustused Myanmarile. See on Paeti sõnul üks väheseid asju, mis sealsetele kindralitele korda läheb, sest see puudutab ka nende isiklikku sissetulekut ja heaolu.

"Nii et, jah, kipub siiamaani olema nii maailmas, et genotsiide ja massikuritegusid ikkagi ümbritseb selline vaikuse tsoon, sest ei ole ka väga palju neid inimesi, kes on ise selle läbi elanud ja tulnud elavana välja ja on väga varmad rääkima sellest kogemusest," lisas ta.