Facebooki on kritiseeritud mitu aastat, et see pole suutnud reageerida adekvaatselt vihakõnele, mis iseäranis on olnud suunatud Myanmari rohingja moslemitest vähemuse vastu. 

Dehumaniseerivad avaldused rohingja moslemite kohta Facebookis toetasid mullu Myanmari sõjaväe operatsiooni Arakani osariigis, mille järel üle 720 000 rohingja regioonist põgenes. 

Facebook on blokeerinud pärast seda mitu Myanmari vihaõhutamises süüdistatud budamunka ja sõjaväelast. 

Facebook tellis analüüsi USA konsultatsioonifirmalt Business for Social Responsibility (BSR). 

Raporti järgi on Myanmaris Facebooki korduvalt kasutatud vihaõhutamiseks ja kahju põhjustamiseks. Samas ei tohiks Facebooki seost õiguste rikkumisega "üle hinnata", teatas BSR, kelle hinnangul vastutab vihakõne peatamise eest lõpuks riik. 

Myanmari 2020. aasta valimised on "tõenäoliselt tulipunktiks vihakõnele, ahistamisele, valeinformatsioonile, vägivallale õhutamisele ja teistele sammudele, mille eesmärk on poliitilise protsessi õõnestamine", lisati raportis.  

Facebook peaks valmistuma mitmeks juhtumiks, lisati raportis täpsustamata. 

BSR-i raporti hinnangul on märke, et Myanmari võimud kasutavad sotsiaalmeediaplatvormi, et laiendada oma luurevõimekust. 

"Raportis öeldakse, et enne seda aastat ei teinud me piisavalt, et takistada oma platvormi kasutamist lõhestamiseks ja veebiväliseks vägivallaks," ütles Facebooki esindaja Alex Warofka. 

Birmakeelseid postitusi läbivaatavate toimetajate arvu tõstetakse 2018. aasta lõpuks sajani, teatas Facebook. Mitmekeelses Myanmaris on umbes 20 miljonit Facebooki kasutajat.