Koos liitlaste võõrustamisega oli mulluse kaitse-eelarve suurus 479,2 miljonit eurot. Sellest 233,7 miljonit eurot läks kaitseinvesteeringuteks. Ja kui see arvu omakorda tükkideks võtta, siis selgub, et enam kui 134 miljoni euro eest osteti teenuseid ja tooteid kokku 706 Eesti ettevõtte käest. 53,6 miljonit eurot maksti 73-le välisettevõttele. Teistele riikidele läinud 46 miljonist eurot kulus lõviosa Hollandist lahingumasinate CV-90 soetamiseks ja Norra kaitseministeeriumilt käsigranaatide ostmiseks.

Kuna kaitseväel on palju ehitamist ja objektide hooldamist, siis siin said tööd vaid Eesti ettevõtted. 71 ehitusettevõtet tegeles taristu ehitusega, tellimusi 58,6 miljoni euro eest. Kinnisvara hooldamisega sai tööd lausa 343 firmat, teenuste eest maksti 14,1 miljonit eurot.

Riietesse ja isikukaitsevahendisse investeeris kaitseministeerium 12,7 miljonit eurot, ja enam kui 99 protsenti tellimustest täitsid Eesti firmad.

Ka siinsete kaitseväelaste toitlustamisega tegelevad ainult Eesti ettevõtted, kellele maksti kaheksa miljonit eurot. Siia tuleks veel lisada kaitseministeeriumi panus teadusprojektidesse.

1. juulil jõustunud relvaseadus annab Eesti firmadele võimaluse laskemoona tootmiseks ning lahingtehnika hooldamiseks, misjärel jääks kaitse-eelarvest Eestisse veelgi enam raha.

Näiteks üks Eesti firma, on NordArm, mis pakub väikeseid tükke, mida on vaja optiliste sihikute kinnitamiseks relvale. Rootsi AK 4-le pakuvad nad ka võimalust vahetada välja käepide.

10 aastat tegutsenud Nordic Armourys töötab praegu kolm inimest. Enamus füüsilisest tööst teevad ära freesmasinad.

Nordic Armoury juhatuse esimees Heino Piirsalu ütles, et nende toodangut ei ole mõtet mujalt importida. "Need lihtsamad sorti adapterid ja lisaseadmete kinnitusosad ei ole mõtet importida kusagilt kaugelt ja kallilt maalt. Need on võimalik siin eestis valmis teha. Nagu näeme, saab eesti ettevõte hakkama ja iseenesest on see nagu mõistlik, et see raha jääb siia," ütles Piirsalu.

Nordic Armouryga konkureeriv, aga tihtipeale ka koos töötav Bristol Trust alustas kümmekond aastat tagasi ühe töötajaga. Nüüd on neid kuus, kuid suurte tellimuste korral pakutakse tööd paarikümnele inimesele. Ettevõte, mis loodab võita vanemate soomukite CV90 modifitseerimise riigihanke, toodab ka õppegranaate, millega seni pole ühtki õnnetust juhtunud. Aga ampluaa on lai. Valmistatakse nii siderakmeid, kui ka kuuliveste.

Eesti kaitseministeeriumi hangete võitmine annab suure panuse ka Galvi-Lindale Viljandis, mis õmbleb praktiliselt kõike.

Galvi-Linda juhatuse esimees Marge Laiõunpuu ütles, et suuremad tellimused viimastel aastatel on kaitseväe jaotelk, kuulivestid koostöös Bristol Trustiga ja välivormid. "Sellel aastal on näiteks 50 protsenti toodetud kaitseväele. Eelmisel aastal oli see pisut vähem.Umbes 35 protsenti," sõnas Laiõunpuu.

Eesti kaitseväelaste saapapaelad tulevad Tartust. Haine Paelavabriku tegevjuht Heiki Paarop lausus, et nende jaoks on oma panuse andmine Eesti kaitseväele. "Kui Eesti riik teeb kulutusi, ostes tooteid ja kaupa Eesti ettevõtetelt, siis kindlasti nende inimeste tööpanus ja maksuraha tuleb tagasi Eesti riigieelarvesse," sõnas Paarop.

Ükski toode ei arene iseenesest, keerulisema süsteemi puhul on koostöö professoritega hädavajalik. TTÜ Tootearenduse ja robootika programmijuht Raivo Sell ütleb, et koostöö kaitseväega võiks olla tihedam, sest kasu saavad sellest ka teised.

"Me just alustasime üht projekti Milrem Roboticsiga, kes on tuntud ettevõte. Alustasime koostööd tehisintelleketi ja tarkuse arendamise poole pealt. Nii Militaar kui ka tsiivilotstarve on palju tihedamalt seotud, kui eelarveliselt välja paistab. N-ö kaitse-eelarve projekt, ja on mingi muu ettevõtte projekt. Aga kui teeme kaitseväele projekte, siis oskusteave jääb alles ja see kandub tsiviilellu, millest meil kõigil kasu on. Seesama Milrem Robotics oma robotplatvormidega hakkab lahendama ka tsiviilprobleeme nii pääste valdkonnas kui ka teistes valdkondades," selgitas Sell.

Raha kõrval on ettevõtjatele oluline au, et saavad anda panuse eesti kaitseväele. Kuid sellega üksi ära ei ela.

Galvi-Linda juhatuse esimees Marge Laiõunpuu rääkis, et osad partnerid on ettevõttel olnud juba 15 aastat. USA turule lähevad näiteks matkatelgid, merepäästeülikonnad ja kahurikatted. Viimasel paaril aastal on toodetud ka Briti armeele.

Nordic Armoury juhatuse esimees Heino Piirsalu nimetas samuti tsiviilkäibesse minevaid tooteid. "Üks valdkond, kus me tsiviilturule teeme, on hüdraulika lahendused ehk siis hüdraulikaventiilid ja muude komponentide ühendus. Võiks öelda terminalid või klotsid. Nende eksport on pidev ja käib," sõnas Piirsalu.

Praegu saab öelda, et kõiki vajaminevaid asju - alates saapapaeltest kuni suurtükkide ja tankideni, ei hakka kunagi olema võimalik Eestist osta. Tuleb spetsiifiliselt läheneda.

Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Kusti Salm ütles, et kaitsetööstuses kehtivad tootmise puhul samad reeglid nagu mujal. "Lihtsaid suudavad palju toota. Keerulisi suudavad vähesed toota. Tõenäoliselt ei saa meist kunagi suurte platvormide peatöövõtja, tõenäoliselt Eesti ei hakka kunagi arendama Leopard-3 tanki, küll aga võime arendada selle tanki sensoreid, juhtimissüsteeme, küberkaitselahendusi, mille kaudu võimalik tanki turundada," selgitas Salm.