Riigis küpseb plaan narkomaanide andmekogu isikustamiseks ({{commentsTotal}})

{{1538981580000 | amCalendar}}
Maha visatud süstal Põhja-Tallinnas.
Maha visatud süstal Põhja-Tallinnas. Autor/allikas: Greete Palmiste/ERR

Kui praegu sisestatakse andmed narkomaaniaravi andmekogusse (NARIS) selliselt, et patsiendi isikut ei ole võimalik otseselt tuvastada, siis tulevikku silmas pidades arvavad nii sotsiaalministeeriumi kui ka Tervise Arengu Instituudi (TAI) inimesed, et NARIS võiks toimida isikustatud kujul.

Põhjuseid, miks sotsiaalministeeriumis küpseb plaan narkomaaniaravi andmekogu NARIS-e isikustatud kujule viimiseks, on peamiselt kaks. Esiteks ei saa isikustamata andmete põhjal NARIS-ele tuginedes koostada korralikku statistikat, ütles sotsiaalministeeriumi rahvatervise nõunik Tiina Drell.

"See andmekogu praegusel hetkel sisuliselt tegelikult loendab ainult ravikordade n-ö alustamist ja lõpetamist. Sealjuures ei ole need ravikordade alustamised ja lõpetamised ka omavahel seostatavad. Tegelikult me väga palju selle pealt ei suuda näha, et kui paljud inimesed näiteks aasta peale katkestavad ravi, mis põhjustel, milline profiil neil on, äkki need inimesed vajaksid hoopis teistsugust teenust ja nii edasi. Et seda see andmekogu praegusel hetkel ei võimalda," rääkis Drell.

Lisaks parematele analüütilistele võimalustele annaks isikustatud kujul NARIS Drelli sõnul võimaluse parandada ka teenuste kvaliteeti ja vajadusel laiendada teenuste valikut. Drelliga samal arvamusel on Tervise Arengu Instituudi narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskuse juht Aljona Kurbatova.

"Selleks, et me igapäevaselt saaksime tegevusi planeerida, näiteks ka raviteenuseid, nende mahte, liike, millistes piirkondades nad peavad olema, saaksime hinnata, kui tulemuslikud need on, meil peaksid olema oluliselt täpsemad andmed, kui need, mida täna andmekogu võimaldab," rääkis Kurbatova. "Seega nagu senisel kujul selle andmekogu pidamine ei ole enam põhjendatud. Kuuleme pidevalt, et kuidas Eestis on suur narkomaania probleem, me ise räägime sellest kogu aeg, et Eestis on suur probleem, neid teenuseid ei ole piisavalt. Väga palju kriitikat on saanud meie uimastipoliitika, aga samas meetmete planeerimiseks vajalikke andmeid meil piisavalt ei ole."

Eelnimetatud probleemide kõrvaldamiseks ütles Kurbatova, et TAI on isikustatud kujul NARIS-t soovinud juba pikka aega ja lõpuks on rõõm, et soov on jõudnud seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kujule. Drell ütles, et isikustatud kujul andmete eesmärgiks pole mitte niivõrd konkreetsete isikute andmeid näha, vaid just see, et analüüsida laiemaid statistilisi profiile.

"Kuigi juba praegu tegelikult arst, kui neid andmeid sisestab sellesse narkomaaniaravi andmekogusse, sisestab ka selle isikukoodi, siis hetkel see isikukood käib läbi n-ö koodikeskuse. Ja väljund on siis isikustamata andmed ning seda isikukoodi infot kuskile ei salvestata. Nüüd edaspidi on plaanis piltlikult öeldes see koodikeskus sealt vahelt ära võtta, et need andmed oleksid ka edaspidi n-ö isiku põhiselt nii öelda omavahel komplektis," selgitas Drell.

Narkomaaniaravi andmekogu on riiklik register, mida peetakse narkomaaniaravi alustanud isikute kohta. TAI kodulehel seisab, et taoliste andmete kogumine ja töötlemine on vajalik narkootikumide tarvitamisega seotud psüühika- ja käitumishäirete esinemisest ülevaate saamiseks ning sellealaste tervishoiuteenuste korraldamiseks, samuti narkomaania ennetusmeetmete kavandamiseks.

Andmekogusse esitavad andmeid Eestis psühhiaatria tegevusluba omavad tervishoiuasutused, kui nende poole pöördub patsient, kellel diagnoositakse narkootikumide tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäire.

Kui narkomaaniaravil olev patsient mingil põhjusel ravi katkestab või kui see katkeb temast sõltumatutel põhjustel või ta on edukalt läbinud raviprogrammi, saadab raviarst registrisse ravi lõpetamise teatise.

Praegu ei koguta NARIS-esse isikustatud andmeid, mis tähendab, et patsiendi isikut ei ole võimalik tuvastada. Andmeid kogutakse ainult statistika tegemiseks.

Andmekaitse inspektsiooni kinnitusel kujundab inspektsioon selle andmekogu kohta oma seisukoha oktoobri lõpuks.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: