Riiklik andmeäri põhineks anonüümsusel ({{commentsTotal}})

Ekraan kuvamas koormustesti andmeid.
Ekraan kuvamas koormustesti andmeid. Autor/allikas: Eesti Meedia/Scanpix/Mailiis Ollino

Valitsuskabinetilt heakskiitu ootavat plaani koondada riikliku äriühingu alla erinevates andmekogudes olev info ei saa kindlasti käsitleda isikustatud andmete müügina, kinnitas projektijuht Andrus Treier.

Sotsiaalministeeriumi digitaalvõimekuse arendamise osakonna nõunik Andrus Treier ütles ERR-ile, et eelkõige on riigil huvi andmeid paremini kasutada ja et paremad lahendused meieni jõuaks. Selleks on vaja eraettevõtetega koostööd teha ja projektides osaleda.

Esimene rakendusvaldkond oleks tervishoid, arvestades valdkonna küpsust ja potentsiaalsete partnerite valmisolekut.

Treier kinnitas, et turvalisuses järeleandmisi ei tehta. "Anname neid ainult konkreetsete eesmärkidega töö jaoks ning üldjuhul antakse need andmed kasutusse isikustamata kujul, et andmete põhjal ei saaks jõuda konkreetse isikuni."

Anonüümitud andmete puhul isikuandmete kaitse reeglitest tulenevaid piiranguid seejuures seadusandluses ei ole.

Valitsuskabinetile esitatud memos märgib sotsiaalministeerium, et eriliiki isikuandmetega, näiteks terviseandmetega seotud teadusuuringute puhul kontrollib enne vastutava töötleja poolt loa väljastamist vastava valdkonna eetikakomitee või selle puudumisel andmekaitse inspektsioon asjassepuutuvate tingimuste täitmist.

Andrus Treier ütles, et ideaalis võiks Digital Innovation Estonia (DigInEst) kujuneda heaks partneriks, mis teab riigi võimalusi, saab aru ettevõtte vajadusest ja on tõlgiks osapoolte vahel.

Ta ütles, et praegu pole juriidiliselt isegi võimalust olemasolevaid andmekogusid kokku panna ja neid analüüsida.

Platvormide ühildamisest ei saa Treieri sõnul lihtsat ülesannet, sest andmed võivad olla eri formaatides või hoopis tekstipõhised.

Äriühingu fookusesse tõuseks esialgu ka selgitustöö, miks ühist andmekasutust on rohkem vaja kui tänane miinimumkoostöö.

"Tulevaste projektide ja andmete analüüsi abil saame parema ülevaate probleemidest ja jõuame nii parema lahenduseni, kui me seda loomuliku arengu teel teada saaks," selgitas projektijuht.

Valitsuskabinet arutab äriühingu asutamise loomist neljapäeval. Heakskiidu korral saab projekt 2019. aasta eelarvest 1,5 miljonit eurot. Loodavast äriühingust saaks projektijuhtimisorganisatsioon, kus töötab 5-7 inimest.

Esimese aasta jooksul peaks äriühing töötama välja koostööraamistiku ja leidma esimesed koostööpartnerid katsetamiseks.

Kolme aasta jooksul eeldatakse äriühingu tegevusest täiendavaid investeeringuid Eestisse 10 miljoni euro ulatuses ning hiljemalt viiendaks tegutsemisaastaks peaks ettevõtmine tooma Eestisse vähemalt kaks märkimisväärse suurusega projekti, mille maht ületab 50 miljonit eurot projekti kohta.

Toimetaja: Priit Luts



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: