Neljapäeval tutvustatud uuringus analüüsiti, milliseid tooteid Lätist põhiliselt ostetakse, mis on tarbijate jaoks ostuhuvi kaotav hinnavahe ning kas jaeketid oleksid valmis piiri taha kadunud müügikäibe naasmiseks rakendama madalamat juurdehindlust.

Peamiselt käiakse piirilt ostmas õlut ja viina. Tarbijate ostueelistuste ja -motiivide selgitamiseks küsitles uuringufirma Kantar EMOR augustis 511 Valkas ja Ainažis piirikaupluses ostu sooritanud inimest.

"Üsnagi oodatult osutusid populaarseimateks kaupadeks õlu, viin ja muu kange alkohol – ligi neli viiendikku ehk 79 protsenti ostjatest soetas õlut ning sisuliselt võrdselt 45-46 protsendi inimeste ostukorvis oli viin ja mõni muu kange alkohoolne jook," kirjeldas KPMG Balticsi nõustamisosakonna juht Hanno Lindpere küsitlustulemusi.

Tema sõnul kinnitas 81 protsenti vastanutest, et nad piiraks sisseoste naaberriigist, kui Eestis oleksid hinnad praegusest odavamad.

"Lõviosa ehk 90 protsenti inimestest loobuks alkoholi ostureisist, kui õllekohvri ja kangete alkohoolsete jookide puhul oleks Eestis hinnavahe Lätiga üks-kaks eurot," viitas Lindpere kriitilisele piirile, mis pööraks piirikaubanduse tagasi.

Uuringus küsitleti ka jaekette, saamaks teada, kas nad on valmis võtmetoodete madalamaks juurdehindluseks suurusjärgus viis protsenti, kui selle abil õnnestuks ostjad piirilt tagasi Eestisse meelitada. Selgus, et kui aktsiisimäär võimaldaks pakkuda piirikaubandust tagasipööravat hinda, oleksid jaeketid selleks valmis, kuid praegused aktsiisimäärad konkureerimist Lätiga ei võimalda.

2020. aastal õlle ja kange alkoholi aktsiisi langetamise positiivne mõju riigieelarvele oleks uuringu kohaselt 101 miljonit eurot. "Aktsiisi näol kajastuks see mudelprognoosi kohaselt suurusjärgus 69 miljonit eurot, millele lisanduv käibemaksulaekumine on 32 miljonit eurot," lausus Lindpere.

Maksumaksjate Liidu juhi Lasse Lehise sõnul osutab KPMG analüüs selgelt, et nii nagu riik suutis oma maksuotsustega sisuliselt kolme-nelja kuuga suunata Eesti inimesi massiliselt Läti piirile alkoholiostude järele, on samuti võimalik toonast eksimust parandada, tuues aktsiisimäärad taas mõistlikule tasemele.

"Üheltpoolt kaoks Eesti inimestel motivatsioon sõita osturetkele lõunapiirile, kuid teisalt naasevad ka meie põhjanaabrid siia ostusid tegema, mis tervikuna tähendaks maksutuluna sajamiljonilist täiendavat eelarvelaekumist," sõnas Lehis.