Eelnõu jätab valitsusele põhiseadusest tuleneva enesekooraldusliku pädevuse luua, ümber korraldada ja koondada valitsusasutusi ning määratleda ministeeriumide valitsemisalad. Peaminister saab aga suurema rolli mitut valdkonda hõlmavate koostööprobleemide lahendamisel, vajadusel võib peaminister võtta endale ka ministritega võrdseid pädevusi.

Uus Vabariigi Valitsuse seadus, mis peaks jõustuma järgmise aasta 1. märtsist, annaks ministritele oma valdkonna selgema poliitilise ja kantsleritele administratiivse vastutuse, mh oma valitsemisala eest, vähendades mh märkimisväärselt valitsuse ja valitsusasutuste tegevust puudutavaid regulatsioone.

"Kõnealune eelnõu dereguleerib märkimisväärselt kogu valitsuse ja valitsusasutuste tegevust ning on reaalne samm valitsuse reformimiseks osana riigireformist. Vähemate normidega antakse rohkem õigusi ja paindlikust otsustada," kommenteeris justiitsminister ERR-ile. "Sellega ei kehtestata seaduses valitsemismudelit ennast, vaid luuakse selleks õiguslikud eeldused."

Eeskätt on olulised eelnõu rakendussätted, mis muudavad juba olemasolevaid seadusi, mis ministrite ja kantslerite vastutusala puudutavad. Kokku toob uus seadus kaasa muudatused 11 seaduses.

Näiteks kui riigihangete seadus andis seni loa mh ministrile kehtestada hankekord ja hankeplaan ministeeriumi valitsemisalas asuvate hankijate või kohaliku omavalitsuse eest, siis nüüd hakkaks seda vajadusel tegema vastutava ministeeriumi kantsler. Samasugune õigus jääb alles ka kohalikele omavalitsustele või valitsemisala asutustele. Ka riigihangete konsolideerimisega seotud tegevusi hakkaks ministri asemel koordineerima sama ministeeriumi kantsler. Samuti hakkab hanke vaidlustuskomisjoni tööd koordineerima ministri asemel hanke eest vastutava ministeeriumi kantsler.

Kantslerile antakse riigivapi seaduses ülesandeks vastutada ka ministeeriumi riigivapiga pitsatite hoidmise ning kehtetute pitsatite hävitamise eest.

Turvaseaduses aga vähendatakse isikustatuse taset, andes sisevalvet puudutava töö dokumenteerimise säilitamise kohustuse viie aasta jooksul riigiasutuste juhtidelt üle asutustele tervikuna, kuivõrd ametiasutuste juhid võivad muutuda.

Ametiasutustes ei pea aga tuleohutuse koolitust tagama enam ametiasutuse juht, vaidk piisab ka selleks volitatud isikust - just niisugune muudatus kirjutatakse sisse tuleohutuse seadusesse.

Lisaks vajavad Vabariigi Valitsuse eelnõu kohaselt muutmist veel avaliku teenistuse seadus, e-identimise ja e-teenuste usaldustehingute seadus, halduskoostööseadus, perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seadus, riigivaraseadus ja riigieelarve seadus.