Eestis suurimaid kulutusi tegevad Norra turistid on tegelikult eestlased ({{commentsTotal}})

Turistid Tallinna vanalinnas
Turistid Tallinna vanalinnas Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

EAS-i turismiarenduskeskus on üheks eesmärgiks seadnud Eestit külastavate Aasia turistide hulga kasvatamise. Ometi selgub, et näiteks Hiina turistid Eestisse siin käies eriti palju raha maha ei jäta. Miks me neid siis siia tahame ning kes ja kui palju Eestisse raha jätavad?

EAS-i ja statistikaameti 2016.-2017. aastal läbi viidud väliskülastajate uuringust selgub, et talvel kulutas ööbimisega külastaja Eestis tarbitud kaupade ja teenuste peale kogu reisi jooksul keskmiselt 280 eurot ja ööpäeva jooksul 117 eurot, suvel aga reisi kohta 249 eurot ja ööpäeva jooksul 89 eurot.

EAS-i turismiarenduskeskuse direktor Margus Sameli rõhutas, et uuringu tulemused on üldistatavad ainult küsitlusperioodidel ehk konkreetsetel nädalatel juulis-augustis ja novembris-detsembris Eestis käinud väliskülastajatele, mitte kogu aastale ning kahe etapi keskmise ehk kogu reisi kohta 265 eurot ja ööpäeva jooksul 103 eurot võib aluseks võtta vaid tinglikult. 

Ohtralt kulutavad Norra turistid on tegelikult eestlased

Terve reisi kohta kõige rohkem kulutasid Norra turistid: suvel 676 eurot ja talvel 479 eurot. Norra turistid kulutavad üldiselt kõigile kululiikidele rohkem kui välisturistid keskmiselt kogu reisi kohta.

"Üheks põhjuseks on see, et Norra elanike seas on suurel hulgal Eestist pärit väljarännanud inimesi, kes tulevad suvel Eestisse puhkusele ja viibivad siin seetõttu üsna pikalt - suvel oli neid kõigist Norrast saabunud turistidest koguni 40 protsenti. Need Norra turistid, kes ei ole Eestist pärit, kulutasid reisi kohta tunduvalt vähem, kuid ööpäeva kohta veidi rohkem kui Eestist pärit Norras elavad turistid," ütles Sameli.

Need Norrast saabuvad turistid, kes ei ole Eestist pärit, kulutasid reisi kohta suvel 361 eurot ja talvel 356 eurot, mis on ikkagi välisturistide keskmisest tunduvalt rohkem.

Keskmisest rohkem kulutasid reisi kohta ka Suurbritannia, Prantsusmaa ja Soome turistid.

Ühe ööpäeva kohta kulutavad kõige rohkem raha Soome turistid - suvel 107 eurot ja talvel 152 eurot.

Nii kogu reisi kui ka ööpäeva kohta kulutasid peamiste päritoluriikide võrdluses kõige vähem Leedu ja Läti turistid. Nad kulutasid üldiselt kõigile kululiikidele vähem kui välisturistid terve reisi kohta keskmiselt. Kõige suurem vahe tuleb siin tehtud ostudega: Leedu ja Läti turistid kulutasid Eestis ostlemisele koguni kolm-neli korda vähem raha kui välisturistid keskmiselt.

Aasia riikidest on uuringust võimalik välja võtta ainult Hiina ja Jaapani turistide andmed.

"Nimetatud ülevaates ei ole neid esitatud, kuna neid ei ole võimalik esitada suve ja talve kohta eraldi, vaid ainult kahe küsitlusetapi keskmisena, kus on ülekaalus suvel vastanud turistid," selgitas Sameli.

Jaapani turistide kulutus külastuse kohta oli 277 eurot, ööpäeva kohta 116 eurot. 32 protsenti Jaapani turistidest kasutas pakettreisi, mistõttu nende puhul ei sisalda kulutatud rahahul reisipaketis sisaldunud teenuste maksumust.

Hiina turistide kulutus kogu külastuse kohta oli 244 eurot, ööpäeva kohta 129 eurot. 29 protsenti Hiina turistidest kasutas samuti pakettreisi, nii et selles sisalduvate teenuste hinda kulutustes ei kajastu.

"Seega ööpäeva kohta kulutavad hiinlased mõnevõrra rohkem kui välisturistid keskmiselt. Aarvesse tuleb võtta ka seda, et paketti kasutanute osakaal on suhteliselt kõrge, s.t. paljude vastanute puhul jäi paketis sisaldunud kulutuste osa keskmise arvutamisest välja," kommenteeris Sameli.

Ühepäevakülastajad kulutasid Eestis keskmiselt 72 eurot kahe küsitlusetapi keskmisena, sellest 50 eurot kulus neil ostudele.

Ühepäevakülastajate andmed ei kajasta aga kruiisireisijate andmeid, kuna neid selle uuringu raames ei küsitleta. Siiski, Tallinna 2014. aasta väliskülastajate uuringu põhjal kulutasid kruiisireisijad siin umbes sama palju.

Kokku oli olid nii ööbijate kui ühepäevareisijate kulutused Eestis 2016.-2017. aastal 1,4 miljardit eurot. Kui lisada sellele väliskülaliste maksed Eesti transpordifirmadele rahvusvahelise transpordi eest, teeb see väliskülastajate kulutusteks kokku 1,89 miljardit eurot.

Turismis kogutulu on Eestis pikaajaliselt järk-järgult kasvanud. Näiteks möödunud aastal kasvas turismiteenuste eksport 2016. aastaga võrreldes kaheksa protsenti.

Milleks meelitada Eestisse ihneid turiste?

EAS-i turismiarenduskeskuse direktor Margus Sameli põhjendab hiinlaste Eestisse meelitamist asjaoluga, et hiinlased maailma suurimad reisijad - aastaks 2030 prognoositakse 400 miljonit hiinlaste välisreisi.

"Seega jõuab järjest rohkem neist ka Põhjamaadesse, kaasa arvatud Eestisse. Väide, et hiinlased Eestisse eriti raha ei jäta, ei tulenenud eri rahvuste tänastest kulutusest Eestis, vaid tulenes ekspertide, meie esindaja ja teiste riikide poolt välja toodud tõsiasjast, et ärimudelid, mida hiinlased viljelevad, kipuvad olema sellised, et püütakse sihtkohta kohapealsetele ettevõtetele jätta võimalikult vähe raha ja katta kogu tarbija teekond maksimaalselt Hiina ettevõtetega," selgitas Sameli hiinlaste reisimise eripärasid. "Seega peame oluliseks tunda hiinlaste reisikäitumist ning leida lahendusi, kuidas Eesti turism sellest kasvust võimalikult palju kasu saaks."

Selle saavutamine hõlmab Sameli sõnul paljusid teemasid, alates hiinlaste makselahendustega tegelemisest kuni Eesti turundamiseni Hiinas kohapeal. Näiteks novembris korraldab EAS Eestis turismisektorile konverentsi, mis tutvustab Hiina turismituru eripärasid ning annab praktilisi juhtnööre, millega peaksid Eesti turismiettevõtted ja -sihtkohad Hiinast lähtuva turismi puhul arvestama.

"Rõhutan ka, et EAS-i eesmärk on viie aastaga kasvatada 135 000 majutusettevõtetes veedetud öölt 540 000 ööbimiseni Aasiast tervikuna, mitte ainult Hiinast. See numbriline eesmärk hõlmab samavõrra külastusi Jaapanist, Lõuna-Koreast ja mujalt. Regiooni reiside hulk tervikuna on kiires kasvutrendis ning sealsed kombed ja äripraktikad on väga erinevad," tutvustas Sameli.

Ta peab oluliseks, et Eesti turism nende turgude märkimisväärsest arengust võimalikult palju kasu saaks: "Tõrjumine ja protektsionism pole lahendus."

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: