Eesti väikelennujaamu käitava Tallinna Lennujaama juhatuse liige Einari Bambus ütleb, et nemad on kohe valmis teenust pakkuma, kui mõni omavalitsus uue liini avamise sooviga nende jutule peaks tulema. Ta möönab, et potentsiaali kasvuks on kõigil regionaalsetel lennujaamadel.

"Tartu kindlasti, Kuressaares on kasvuruumi ja ka Kärdlas ja oleme ju ka valmistumas Pärnu plahvatuslikuks kasvuks," loetleb ta, lisades, et selle plahvatusliku kasvu piduriks on seni olnud nõudluse puudus. "Kui nõudlus tekib, tekib ka pakkumine."

Valitsuse otsusel eraldati Pärnu lennuvälja taastamiseks 20 miljonit eurot. Töödega on juba algust tehtud ja kui need 2020. aasta maikuus lõppevad, on Pärnus olemas piisavalt pikk lennurada, mis saaks vastu võtta ka väiksemaid Boeinguid, et tuua kohale väliskülalised, kes võiksid suvepealinnas mängida golfi, mõnuleda spaas või rallida ringrajal, nagu unistavad kohalikud ärimehed.

Kas niipidi ei peaks alustama, et enne tuleb välja selgitada huvi ja siis selle olemasolu korral hakata teenust arendama?

"Alati võib ju niipidi küsida, kas oli kana või muna enne. See filosoofiline küsimus ilmselt jääb alatiseks. Aga meie lähtume sellest praegu, et me teeme enne valmis ja samal ajal kui teeme, oleme asunud ka läbirääkimistesse, et potentsiaalne klient sinna ka saada," ütleb Bambus.

Pärnu turismisektori nimel peab liiniläbirääkimisi sihtasutus Pärnumaa Arenduskeskus.

"Ma usun, et aasta lõpuks on plaanid selged, kuidas me järgmise aasta alguses edasi läheme, kindlasti on eelarveküsimus ja märtsi lõpuks peaks olema siis selge, kes siia ja millal maanduma hakkab," kommenteerib SA Pärnumaa Arenduskeskuse juhataja Indrek Klaassen läbirääkimiste seisu.

Ta kinnitab, et kogemus on varasemast olemas, kuivõrd Pärnul on olnud ühendused nii Helsingi kui Stockholmiga: "See kogemus on olemas, need uksed on tõenäoliselt olemas, mida läbi käia."

Aktiivseid läbirääkimisi peetakse ka Tartus.

Varahommikuti ja hilisõhtuti Tartust Helsingisse lendav Finnair on ülikoolilinnas hästi vastu võetud, liini täituvus on 70 protsendi juures. Selleks toetab linn lennundust aastas 300 000 euroga. Nüüd uurib Tartu Finnairilt võimalust panna käima veel kolmaski lend.

"Me leppisime kokku selles, et Tallinna lennujaam, kes Tartu lennujaama haldab ja Tartu linn üheskoos uurivad ja kaardistavad selliste uute ja arenevate sihtrühmade vajadusi ning siis, kui on kindlam selgus selles, millistel aegadel, kui tihedalt just turismi arengu seisukohalt on lennugraafikut tarvis tihendada, siis sellest me ka Finnairiga uuesti räägime," annab Tartu linnapea Urmas Klaas ülevaate etapist, kuhu möödunud nädalal Soome lennufirmaga jõuti.

Air Balticuga loodab Tartu sõlmida kokkuleppe regulaarliini avamiseks Riiga, ent siiani pole Läti lennufirma vedu võtnud.

"Lennundus on selline äri, et midagi ehku peale teha ei saa. See on seotud väga suurte kuludega. Air Balticu sõnum on olnud selline, et nad näevad oma raskuskohta praegu mujal," põhjendab Klaas.

Ent Klaas näeb potentsiaali ka riigisisese lennuvõrgu arendamiseks: "Tegelikult on olnud jutuajamisi nii Nordicaga kui on olnud majandusministeeriumiga ja lennujaamaga, et mõelda selle peale, et just ka Eesti-siseseid lennuliine laiendada, et nad mitte ei piirduks ainult saartega."